Kui ministril pole tööd ja ta on lihtsalt boss. Hugo Boss.

Tegelikkuses tuleks alustada küsimusega: „Kus on IRL tuntud jõmmikütt Sven Sester siis, kui teda omadel vaja on”? Kui Sven oleks veel vormis, siis sellised jõmmid nagu Eesti regionaalarengu eest vastutav Siim-Valmar küll ei saaks keset päist päeva mööda poode invatähisega musta mersuga ringi hängida. Olen ennegi kaubanduskeskuste juures tähele pannud, et Eestis on päris palju tõeliselt jõukaid puudega inimesi, sest kuidas muidu on nii, et parklate sinisel alal on üldjuhul ikka musta värvi masinaid, mida alla poole miljoni krooni vaevalt osta saab. Kahjuks ei ole tihti nende masinate rooli taga asuva tegelase peakoore all asuv puue kaugele näha...

Eilne päevaleht konstateeris fakti, et tüüpiline liiklusjõmm on defineeritav sellega, et ta on hariduseta bemmimees. Ministril küll on hariduspaber olemas ja minu andmetel pole tal ka BMW-d, kuid sarnased parkimislood on küll käsitletavad liiklusjõmlusena parkimiskohtades.
Eilne regionaalministri seiklus invaloa ja mercedesega keset tööpäeva Hugo Bossi poodi külastades on justnimelt poeskäigu aja tõttu veel eriti koomiline. Kui teised ministrid tegelevad palehgis eelarvekulude kokkutõmbamisega, siis ühel ministril on aega südapäeval koos sõbraga shoppamisega tegeleda! Ega tal pole muidugi oma haldusalas ka midagi kokku tõmmata, sest eelarve kokkupanemise juures ei antud talle väga midagi jagada...

Loo moraal on aga kindlasti veel selles, et kui regionaalmisnistri rolli püütakse niigi marginaliseerida, siis justnimelt sellised seigad annavad sellele Eesti elu edendamiseks väga vajalikule institutsioonile halva maigu. Tegelased, kes arvavad, et sellist ministriportfelli pole mõtet valitsuse laua taga pidada, saavad sellest aina hoogu juurde. Ja lõppkokkuvõttes kannatavad läbi valdade ja linnade meie oma inimesed, kellede esikõnelaja seiklused pealinnas nii peldikute ehitamisel kui poekülastusel on ajalooraamatusse raiutud rasvasemalt , kui mõni sisuline tegevus regionaalarengu heaks.

Ametisse asudes seadis Kiisler oma eesmärgiks tasakaalustatud arengu, mis on muidugi igasuguse regionaalteemat puudutava dokumendi preambulas kirjas. Lisaks olid tema prioriteedid e-riigi arendamine, kodanikuühiskond ja planeerimisvaldkond. Ja eelmisele ministrile etteheiteid mitte tehes arvas ta siiski, et tal jäi puudu muuhulgas asjade selgitamise oskusest.

Nüüd on siis käes see tund, kus regionaalse tasakaalu eest vastutav kodanikuühiskonna eestvedaja peab suutma ise adekvaatselt kodanikele selgitada, kuidas tema käik keset pingelist tööpäeva muudab tema vastutusalas tööd efektiivsemaks ning paremini mõõdetavaks nagu ta ametisse astudes lubas.