"Maamaks on üks õiglasemaid makse üldse. Mina ei saa aru inimestest, kes kevadel kurdavad, et teed on auklikud ja miks linnavalitsus midagi ei tee. Ning samal ajal arvavad, et maamaksu maksmine ei ole õiglane. Aga mis raha eest tuleb teid asfalteerida ja talvel lund koristada?" kirjutas mõned päevad tagasi Indrek Neivelt.
Eesti põhiseaduse üks autoreid Jüri Adams on avaldanud oma „Nekroloogis maamaksule“ arvamust, et selle eelnõu ümber toimuvat saab nimetada vaid populismiks ning inimeste ja omavalitsuste vahelise nabanööri läbilõikamiseks.
Maamaks teadupärast kehtestati 1993 aastal ja tookord oli see kahes osas – riiklik ja kohalik. Tänaseks on jäänud üks ja suhteliselt lihtsalt administreeritav maamaks, mida tasutakse kohalikesse eelarvetesse ja maamaksu suurus sõltub kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest. Seadus seab selle otsuse piirideks 0,1-2,5 % maa maksustamishinnast.
Maamaksu rakendamise loogika on ju tegelikkuses selles, et igasuguse maa olemasolu eeldab teatavate kulutuste tegemist. Loomulikult teeb ka omanik oma maatükiga seotud kulutusi, kuid ka kohalikule omavalitsusele tekitab see kulu, olgu või ühendusteede ja muu infrastruktuuri näol. Loomulikult on vahe kas ja kuidas maad maksustada - kas seda teha linnas väikesel ja kallil elamukrundil või maapiirkonnas hajaasustuse olukorras. Linnade ja valdade teenusedki ja vajadused nende järele on erinevad.
Maal on tõenäoliselt suurimad kulud seotud teede ning keskkonna korrashoiu ning linnaasumis peab lisaks tänavate temaatikale ka kohalik omavalitsus juhtima ära reo- ning sadevee ja tagama inimestele joogivee jne, jne. Raske ja suhteliselt mõttetu on neid kulutusi hinnata iga konkreetse kinnistu kohta ja seetõttu ongi olemas nn universaalsemat tüüpi maksud sh maamaks.
Mitte vähetähtis ei ole ka see, et maamaks on täna Eestis sisuliselt ainus maks, mis seob kohalikku elanikku oma kodukoha omavalitsusega – ehk üheltpoolt annab sissekirjutus ja maa omamine ning maksude tasumine inimesele ka õiguse nõuda vastavaid teenuseid.
Mõne väikevalla näitel jõuame aga seaduse rakendumisel tulemuseni, kus omavalitsus kaotab oma teenuste pakkumise võimekuse tagamise „potist“ näiteks 15 000 eurot ja keskmine pere võidaks kümmekond eurot aastas. Tundub, et pole väga proportsioonis kogu selle mulliga, mida selle eelnõu rakendumise ümber puhutakse…
Milleks seda jama siis ikkagi vaja on?
Eesti poliitikas on kahjuks ikka nii, et populism ületab valimistel ratsionaalsuse ja kurb on ka see, et tänase näite puhul ei saada sellest kirest jagu ka peale valimisi. Keegi on valimislubaduste käigus sõlminud valijaga lepingu ja siis lastakse kõigile ja kõigele suure kaarega, et seda nn lepingut täita.
Hale on vaadata Riigikogu puldis mõnda IRL-i kallist koalitsioonipartnerit, kes saab aru Eesti maksusüsteemist ja kes on kokku puutunud ka kohaliku omavalitsuse toimimisega, peavad seatudkoalitsioonileppe lõksus tegema head nägu ja ütlema, et see on ikka hea ning sisukas eelnõu! Kuigi jah, ka oravate seas on tegelasi, kes on küll nautinud sotsiaalse Rootsi riigi heaolu, kuid nüüd Eestis peab maksude maksmist perversseks.
Kokkuvõttes tundub siiralt, et valitsejad püüavad taas pseudoteemade tõstatamisega juhtida tähelepanu päris probleemidest kõrvale. Juba selle aasta sees on oodata reaalsuses väga tugevat kodukulude tõusu läbi erinevate energialiikide hinnatõusu. See oleks sisuline koht, millega valitsev teerullikoalitsioon peaks tegelema, kuid tundub, et see on liiga keeruline teema.
Ehk kurb on see, et jõuame selliste padupopulistlike maksualandustega üsna pea jälle sinna, et ühe sõrmega anname ja kahe käega võtame. See on väikeses mahus juba juhtunud maamaksupioneeri Harku valla puhul, kus maamaksu kaotamisele järgnes lasteaiakohtade ca 3 kordne tõus. Ehk lastega pered maksvad kinni vallajuhtide populismi.
Samalaadseid näiteid saame tuua ka riigi tasandil, kus lihtsalt ühe näitena on enne eelmisi valimisi lubatud maksuvabadest reedetest saanud viimase kümnendi kõrgeim maksukoormus riigis. Võiks isegi öelda, et maksuvabadest reedetest said reaalsuses riigilõivu ja aktsiisi maksmise reeded.
Siiralt kurb on see, et tänapäeva Eestis on veel võimalik toore jõuga läbi suruda seaduseelnõud, mis üheltpoolt teevad karuteene pea kõikidele kohalikele omavalitsustele ja seeläbi kõikidele inimestele, kellele nad teenuseid pakuvad. Ja seda kõike vaid populistlikes huvides ning opositsiooni sisulisi ettepanekuid ja tõstatatud küsimusi mitte arvestades.
Selle eelnõu menetlemine on toonud ikka väga ehedalt välja meie poliitilise kultuuri olemuse või pigem olematuse ning vaadates viimastel aastatel toimuvat, on see progress siinkohal kahjuks jätkuvalt miinusmärgiga.
Tuesday, June 14, 2011
Tuesday, June 7, 2011
Sotsiaaldemokraadid Saaremaal
Riigikogus on fraktsioonid alustanud oma tegevusi väga erinevalt. Koalitsioonipartnerid püüavad oma väga valusad ja populistlikud ning ka omavahel tüli tekitavad eelnõud kiirelt menetlusse anda, et edaspidi saaks toredamate asjadega tegeleda.
Lisaks omavahelisele nägelemisele on nad perfektselt ära õppinud saalis viibimise vaid siis, kui see on parteiliselt oluline. Kuulata oma ministreid opositsiooni valusatele küsimustele vastamisel või opositsiooni ettepanekuid ning seeläbi ka ise probleemidest arusaamise poole püüelda ei kuulu kahjuks enamuse saadikute igapäevategevuse hulka.
SDE fraktsioon on alustanud, lisaks aktiivsele tegevusele istungitesaalis, oma tegevust ka maakonnavisiitidega . Täna oleme külastanud juba nelja piirkonda – Võrumaad, Ida-Virumaad, Jõgevamaad ning viimane visiit kevadhooajal sai tehtud 2-3 juunil Saaremaale. Kokku osales 10 meie fraktsiooni liiget koos heade abilistega 18-l kohtumisel erinevate sihtgruppide ja valdkondade esindajatega.
Olen alati pidanud väga oluliseks ka suhtlemist valimistevahelisel perioodil ning ei pea absoluutselt normaalseks seda, et poliitikud käivad oma piirkonnas kohtumistel vaid enne järjekordseid valimisi ja seetõttu ka meie visiidid on raginaga lahti läinud. Seekordse Saaremaa visiidi eesmärgiks oli kohtumistel saada ülevaade vastavate valdkondade sisulistest probleemidest ja otsida neile üheskoos lahendusi, sest meil on palju Saaremaale ja ka teistele saartele väga spetsiifilisi probleeme, mis vajavad eraldi lähenemist.
Töökad päevad algasid kohtumisega maakonna sotsiaaltöötajate, lasteaiajuhtide ja perearstidega, kus arutati väga valusid probleeme meie lastekaitse olukorra ja inimeste sotsiaalse toimetulekuga. Hiljem külastati ka lasteaeda, kus üheltpoolt tutvuti vahva ja hästi toimiva majaga ning teisalt räägiti veelgi konkreetsemalt just lasteaiakohtadest ja lasteaiaõpetajate palkadest. Mingis mõttes analoogsed teemad, kuid kindlasti ka oma nüanssidega, tõstatati ka kohtumisel väikelastekodu juhtkonnaga ning ka siit tekkis mitmeid ideid, kuidas valdkonna seadusraami ja tegevuskeskkonda paremaks muuta.
Sotsiaalsektori ja kohaliku kultuurielu edendamisega seotud probleemid tõusetusid ka rahvakohtumistel Lümanda rahvamajas ning Kuressaare päevakeskuses, kus inimeste sõnum riigikogulastele oli see, et vaatamata peaministri poolt presenteeritavale positiivsele statistikale on reaalne ostujõud tõsiselt raugenud ning endaga hakkama saamine ühe suurema löögi all.
Sotsiaaldemokraadid on rõhku panemas ka oma ettevõtluspoliitika selgitamisele ja täiendamisele ning sellest tulenevalt kohtuti mitmel korral ka erinevate Saaremaa ettevõtjatega, kus põhiteemadeks rahvusliku kapitali toetamise vajadus ja võimalused ning loomulikult õhendused mandri ja maailmaga. Sotsid toetavad selgelt ideed, et Kuressaarel saaks olema otseühendus mõne Euroopa suure lennuväljaga, mis looks võimalusi kontaktideks ja annaks ettevõtlusele kindlasti hoogu juurde.
Väga positiivne oli kuulata Saaremaal käivitatava väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamise projektist, mis on tänaseks saanud positiivse rahastamisotsuse ja annab kindlasti uut hoogu laevaehitussektori edendamiseks, tööhõive parandamiseks ja ka ekspordivõimekuse tõstmiseks.
Ettevõtjatega kohtumistel arutati ka arenguid parvlaevaliikluses ja heameel on tõdeda, et tänane operaator on investeerinud väga jõuliselt laevapargi uuendamisse, ning täna liinidel sõitvad laevad tagavad juba väga kiire ja sisuliselt ootevaba liikluse mandriga. Tulevikus tuleb tegeleda kindlasti kohalike elanike sooduspiletite toimiva süsteemi tagamisega. Täna arutuse all olevatest variantidest olen olemasoleva info põhjal kindlasti valmis toetama varianti, kus inimene saaks üle mere tasuta ja tasumine oleks autopõhine. See annaks üheltpoolt võimaluse selgeks ja toimivaks süsteemiks ja teisalt vähendaks ülevedu puudutavat bürokraatiat ning kiirendaks ühendust veelgi.
Meeldivaks kujunes meie fraktsiooni liikmetele ka külastus Angla Pärandkultuurikeskusesse, kus majaperemees tutvustas oma vahvaid ideid ja tulevikuplaane. Kompleks on üks tore näide sellest, kuidas saab ühele väikesele piirkonnale hullude ideedega elu sisse puhuda.
Kokkusaamisel omavalitsusjuhtidega oli loomulikult arutelu selle üle, kuidas saada hakkama olukorras, kus riiki juhtivatel jõududel puudub igasugune regionaalpoliitika ning ka selge visioon, kuidas üldse selles valdkonnas käituda.
Masuaegsete kärbete säilitamine ja teede korrashoiuks mõeldud vahendite kolmekordne vähendamine on tekitanud olukorra, kus sisuliselt on omavalitsustes likviidsusprobleemid ning ei suudeta tagada lisaks muudele teenustele ka näiteks ülivajalikke teehooldustööde teostamist ning mustkatteta teede katastroofilist lagunemist on pea võimatu ära hoida.
Loomulikult sai räägitud ka praegu Riigikogus arutusel olevast kodu maamaksust vabastamise eelnõust ning üheselt arvati, et tegemist on padupopulistliku teemaga ning sisuliselt suurendab veelgi omavalitsuste probleeme. Lisaks jõukamate maaomanike huvide teenimisele üritatakse seadusega üheltpoolt karistada pealinna, kuid samas pannakse miin ka kõikidele omavalitsustele, kellede eelarved vähenevad kokku üle 17 miljoni euro. Lubatakse küll kohalikele omavalitsustele saamatajäänud tulu kompenseerida, kuid täna ei ole koalitsioonipoliitikutel isegi ideed, kuidas ja mis mehhanismiga seda tehakse.
Kohtumistel tõusetus ka inimkapitali või õigemini selle puudumise temaatika ning seda rõhutasid nii Kuressaare päästjate kui ka haigla juhid. Inimeste abistamise võimekus mitte ei suurene vaid pigem väheneb sest üha enam on häid inimesi lahkumas ja seda just nigela palga tõttu sest pered tahavad toitmist ja puhtast entusiasmist on aastaid raske vastu pidada.
Meie fraktsiooni liikmete hulka kuuluba ka Riigikogu jahimeeste ühenduse juht ning loomulikult toimus ka kokkusaamine kohalike jahimeestega ning arutati uue jahiseaduse temaatikat. Heameel on tõdeda, et saarte jahimehed toetavad SDE seisukohti ning tegutseme koos selle nimel, et jahindus ei muutuks vaid eliidi harrastuseks ning rohkem arvestataks looduse ja inimtegevuse koostoimega.
Kuna saarlaste kontsentratsioon on ka SDE fraktsioonis suur, siis pooled visiidil osalejad said ka viibida samaaegselt koos olnud Saarte ühenduse koosolekul, kus peateemadeks ikka püsiühendused ja ka arstiabi kättesaadavus väikesaartel ja ka omavalitsustes, kus perearsti pole ja teenuse kättesaadavus ikka pehmelt öeldes problemaatiline.
Visiidi käigus toimus veidi pidulikumas vormis kohtumine SDE kohalike liikmete ja toetajatega, kus tänati valimistel kandideerinud inimesi ning kampaanias osalenud toetajaid suurepärase valimistulemuse eest meie ringkonnas.
Samas oli ka arutelu päevapoliitilistel teemadel, kus lisaks tõsistele ja murelikuks tegevatele teemadele oli ka tõeliselt vahvaid ja vaimukaid sõnavõtte, mis näitab, et meie inimesed on tugeva vaimuga ning hea huumorisoonega seltskond, kes tahab kaasa aidata meie riigi inimesesõbralikumaks muutmisele.
Lisaks omavahelisele nägelemisele on nad perfektselt ära õppinud saalis viibimise vaid siis, kui see on parteiliselt oluline. Kuulata oma ministreid opositsiooni valusatele küsimustele vastamisel või opositsiooni ettepanekuid ning seeläbi ka ise probleemidest arusaamise poole püüelda ei kuulu kahjuks enamuse saadikute igapäevategevuse hulka.
SDE fraktsioon on alustanud, lisaks aktiivsele tegevusele istungitesaalis, oma tegevust ka maakonnavisiitidega . Täna oleme külastanud juba nelja piirkonda – Võrumaad, Ida-Virumaad, Jõgevamaad ning viimane visiit kevadhooajal sai tehtud 2-3 juunil Saaremaale. Kokku osales 10 meie fraktsiooni liiget koos heade abilistega 18-l kohtumisel erinevate sihtgruppide ja valdkondade esindajatega.
Olen alati pidanud väga oluliseks ka suhtlemist valimistevahelisel perioodil ning ei pea absoluutselt normaalseks seda, et poliitikud käivad oma piirkonnas kohtumistel vaid enne järjekordseid valimisi ja seetõttu ka meie visiidid on raginaga lahti läinud. Seekordse Saaremaa visiidi eesmärgiks oli kohtumistel saada ülevaade vastavate valdkondade sisulistest probleemidest ja otsida neile üheskoos lahendusi, sest meil on palju Saaremaale ja ka teistele saartele väga spetsiifilisi probleeme, mis vajavad eraldi lähenemist.
Töökad päevad algasid kohtumisega maakonna sotsiaaltöötajate, lasteaiajuhtide ja perearstidega, kus arutati väga valusid probleeme meie lastekaitse olukorra ja inimeste sotsiaalse toimetulekuga. Hiljem külastati ka lasteaeda, kus üheltpoolt tutvuti vahva ja hästi toimiva majaga ning teisalt räägiti veelgi konkreetsemalt just lasteaiakohtadest ja lasteaiaõpetajate palkadest. Mingis mõttes analoogsed teemad, kuid kindlasti ka oma nüanssidega, tõstatati ka kohtumisel väikelastekodu juhtkonnaga ning ka siit tekkis mitmeid ideid, kuidas valdkonna seadusraami ja tegevuskeskkonda paremaks muuta.
Sotsiaalsektori ja kohaliku kultuurielu edendamisega seotud probleemid tõusetusid ka rahvakohtumistel Lümanda rahvamajas ning Kuressaare päevakeskuses, kus inimeste sõnum riigikogulastele oli see, et vaatamata peaministri poolt presenteeritavale positiivsele statistikale on reaalne ostujõud tõsiselt raugenud ning endaga hakkama saamine ühe suurema löögi all.
Sotsiaaldemokraadid on rõhku panemas ka oma ettevõtluspoliitika selgitamisele ja täiendamisele ning sellest tulenevalt kohtuti mitmel korral ka erinevate Saaremaa ettevõtjatega, kus põhiteemadeks rahvusliku kapitali toetamise vajadus ja võimalused ning loomulikult õhendused mandri ja maailmaga. Sotsid toetavad selgelt ideed, et Kuressaarel saaks olema otseühendus mõne Euroopa suure lennuväljaga, mis looks võimalusi kontaktideks ja annaks ettevõtlusele kindlasti hoogu juurde.
Väga positiivne oli kuulata Saaremaal käivitatava väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamise projektist, mis on tänaseks saanud positiivse rahastamisotsuse ja annab kindlasti uut hoogu laevaehitussektori edendamiseks, tööhõive parandamiseks ja ka ekspordivõimekuse tõstmiseks.
Ettevõtjatega kohtumistel arutati ka arenguid parvlaevaliikluses ja heameel on tõdeda, et tänane operaator on investeerinud väga jõuliselt laevapargi uuendamisse, ning täna liinidel sõitvad laevad tagavad juba väga kiire ja sisuliselt ootevaba liikluse mandriga. Tulevikus tuleb tegeleda kindlasti kohalike elanike sooduspiletite toimiva süsteemi tagamisega. Täna arutuse all olevatest variantidest olen olemasoleva info põhjal kindlasti valmis toetama varianti, kus inimene saaks üle mere tasuta ja tasumine oleks autopõhine. See annaks üheltpoolt võimaluse selgeks ja toimivaks süsteemiks ja teisalt vähendaks ülevedu puudutavat bürokraatiat ning kiirendaks ühendust veelgi.
Meeldivaks kujunes meie fraktsiooni liikmetele ka külastus Angla Pärandkultuurikeskusesse, kus majaperemees tutvustas oma vahvaid ideid ja tulevikuplaane. Kompleks on üks tore näide sellest, kuidas saab ühele väikesele piirkonnale hullude ideedega elu sisse puhuda.
Kokkusaamisel omavalitsusjuhtidega oli loomulikult arutelu selle üle, kuidas saada hakkama olukorras, kus riiki juhtivatel jõududel puudub igasugune regionaalpoliitika ning ka selge visioon, kuidas üldse selles valdkonnas käituda.
Masuaegsete kärbete säilitamine ja teede korrashoiuks mõeldud vahendite kolmekordne vähendamine on tekitanud olukorra, kus sisuliselt on omavalitsustes likviidsusprobleemid ning ei suudeta tagada lisaks muudele teenustele ka näiteks ülivajalikke teehooldustööde teostamist ning mustkatteta teede katastroofilist lagunemist on pea võimatu ära hoida.
Loomulikult sai räägitud ka praegu Riigikogus arutusel olevast kodu maamaksust vabastamise eelnõust ning üheselt arvati, et tegemist on padupopulistliku teemaga ning sisuliselt suurendab veelgi omavalitsuste probleeme. Lisaks jõukamate maaomanike huvide teenimisele üritatakse seadusega üheltpoolt karistada pealinna, kuid samas pannakse miin ka kõikidele omavalitsustele, kellede eelarved vähenevad kokku üle 17 miljoni euro. Lubatakse küll kohalikele omavalitsustele saamatajäänud tulu kompenseerida, kuid täna ei ole koalitsioonipoliitikutel isegi ideed, kuidas ja mis mehhanismiga seda tehakse.
Kohtumistel tõusetus ka inimkapitali või õigemini selle puudumise temaatika ning seda rõhutasid nii Kuressaare päästjate kui ka haigla juhid. Inimeste abistamise võimekus mitte ei suurene vaid pigem väheneb sest üha enam on häid inimesi lahkumas ja seda just nigela palga tõttu sest pered tahavad toitmist ja puhtast entusiasmist on aastaid raske vastu pidada.
Meie fraktsiooni liikmete hulka kuuluba ka Riigikogu jahimeeste ühenduse juht ning loomulikult toimus ka kokkusaamine kohalike jahimeestega ning arutati uue jahiseaduse temaatikat. Heameel on tõdeda, et saarte jahimehed toetavad SDE seisukohti ning tegutseme koos selle nimel, et jahindus ei muutuks vaid eliidi harrastuseks ning rohkem arvestataks looduse ja inimtegevuse koostoimega.
Kuna saarlaste kontsentratsioon on ka SDE fraktsioonis suur, siis pooled visiidil osalejad said ka viibida samaaegselt koos olnud Saarte ühenduse koosolekul, kus peateemadeks ikka püsiühendused ja ka arstiabi kättesaadavus väikesaartel ja ka omavalitsustes, kus perearsti pole ja teenuse kättesaadavus ikka pehmelt öeldes problemaatiline.
Visiidi käigus toimus veidi pidulikumas vormis kohtumine SDE kohalike liikmete ja toetajatega, kus tänati valimistel kandideerinud inimesi ning kampaanias osalenud toetajaid suurepärase valimistulemuse eest meie ringkonnas.
Samas oli ka arutelu päevapoliitilistel teemadel, kus lisaks tõsistele ja murelikuks tegevatele teemadele oli ka tõeliselt vahvaid ja vaimukaid sõnavõtte, mis näitab, et meie inimesed on tugeva vaimuga ning hea huumorisoonega seltskond, kes tahab kaasa aidata meie riigi inimesesõbralikumaks muutmisele.
Subscribe to:
Posts (Atom)