Rae valla valijale iseendast

Saaremaa
Sündisin 1976. aasta septembris Saaremaal Laimjala vallas. Töö ja õpingud on mind vahepeal viinud elama Eesti erinevatesse paikadesse, kuid olen Saaremaaga siiani seotud ja viimastel aastatel olen üha enam pühendanud aega hobusekasvatusega tegelevale ettevõtmisele sünnikodus.

Haridustee
Pärast põhikooli jätkasin õpinguid Vana-Võidu Kõrgemas Põllumajanduskoolis Viljandimaal, mille lõpetasin 1996. aastal. Edasi suundusin Tartusse, kus omandasin bakalaureuse kraadi Audentese Ülikooli majandusteaduskonnas.
Siiski ei plaani veel haridusteed lõpetada ja seetõttu osalen praegu Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži Euroopa õpingute magistriprogrammis.

Töökogemus
Alates aastast 1997 olen olnud tegev ettevõtjana ja tegevusvaldkondadeks põhiliselt kaubandus ning puitmaterjali eksport. Olen aastaid olnud seotud ka hobusekasvatusega, mis on tänaseks samuti kasvanud hobist ettevõtluseks.
2004 kutsuti mind tööle Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskusesse, kus minu põhitööks oli ettevõtjate nõustamine äriplaanide ja projektide koostamisel. Aastatel 2005 – 2007 oli minu tööks toonase rahandusministri Aivar Sõerdi nõustamine kohalike omavalitsuste ning riigi osalusega ettevõtete valdkonnas. 2007 – 2008 juhtisin peasekretärina Rahvaliidu organisatsiooni tegemisi ning alates käesoleva aasta algusest vean SA Regionaalarengu Instituuti, kus minu põhitööks on erinevate nõustamis- ja koolitusprojektide läbiviimine ning lisaks püüan anda ka oma panuse Eesti regionaalhalduse tulevikukonseptsioonide väljatöötamisel.

7 aastat omavalitsusjuhina
Ühiskonna teenistuses olen alates 2002. aastast, kui mind valiti esimest korda Tabivere vallavolikogu esimeheks. Tabivere on 2500 elanikuga vald Jõgevamaal, mida tuntakse suuresti tänu Saadjärvele ja Elistvere loomapargile.
Kõigi nende seitsme aasta jooksul olen osutunud valituks Eesti Maaomavalitsuste Liidu volikogu liikmeks ning löönud kaasa ka Jõgevamaa omavalitsuste liidu volikogu töös.
Aastast 2004 olen tegutsenud 22 Tartu- ja Jõgevamaa omavalitsuse poolt loodud ettevõte AS Emajõe Veevärk nõukogu esimehena. Nimetatud ettevõte korraldab Eesti suurimat vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekti, mille kaudu tuuakse Eestisse elukeskkonna parandamiseks üle poole miljardi krooni euroraha.











Pere ja kodu
Minu vanemad on põlised saarlased ja 90-ndate algusest on meie koduks Laimjala vallas Asva külas asuv Vahtra talu. Minust paar aastat vanem õde elab täna Harjumaal ja kasvatab kahte last.
Oma abikaasaga tutvusin üle kümne aasta tagasi Saksamaal. Pulmad pidasime traditsiooniliselt kodukülas ja neli aastat tagasi nägi Kuressaares ilmavalgust ka meie poeg Artur. Väikemees sai nime vanavanaisa järgi, kuid oma ülevoolava energia on ta küll pärinud Ukrainamaalt, kuhu ulatuvad tema emapoolsete vanavanemate juured. Rae vallas elades sündis kaks aastat tagasi meie perre ka tütar, kes sai nimeks Sonja.

Abikaasa on viimased aastad olnud lastega kodune, kuid käesoleva
aasta algusest alustas ka tema väikestviisi ettevõtlusega ja tegeleb paljudele Jüri ja ümbruskonna lastele tuntud Kennu mängutoas ringitundide läbiviimise- ning laste sünnipäevade korraldamisega.


Valimisliit Rae Kodanik
Rae vald kuulub Eesti edukamate sekka ning seda edu on vaja hoida. Rae vallas on viimastel aastatel tehtud palju tuleviku nimel ning see on väga positiivne. Kindlasti on veel palju valupunkte, mis eeldavad lahendamist ja nendega tegelemist. Mina kandideerin volikokku valimisliidu Rae Kodanik nimekirjas ja meie meeskonna seisukohad on ära toodud teie paljude jaoks tuttavas internetiportaalis http://www.raekodanik.ee/

Koostöö on edu pant ja seda läheme ka volikokku tegema. Kodaniku jaoks on oluline koostöövõimeline ja pädev inimene, kes kuulub volikokku, mitte erakond või valimisliit iseenesest. Meie meeskonnas on inimesi, kes on varasematel aastatel olnud paljude positiivsete otsuste tegemise juures Rae vallas ning seeläbi on meil piisavalt kogemust kohalike küsimuste lahendamiseks ning samas ka parajalt kriitikameelt uute vallakodanike kaasalöömise näol meie nimekirjas.

Isegi kui sulle täna tundub, et vallavolikogu ei mõjuta sinu elu ja sa pole vallalt tuge vajanud, oled ju tegelikult iga päev oma kodukohaga seotud. Valima tulles soovid, et koduvallas oleks noortel tegevust, et lastel oleks head võimalused käia lasteaias ja koolis. Osalemisega valimistel näitad, et sind huvitab koduvallas toimuv ja ainult sina ise saad valida volikokku just selle inimese, kes on sinu silmis usaldusväärne.

Ma ei pea õigeks anda rahvale lubadusi teha kõike paremini, ilusamini ja kiiremini, kuid kinnitan, et olen valituks osutudes valmis tegema tööd Rae valla edasise arengu tagamiseks.

Rae vald on meie kodu !
Sellesse hüüdlausesse ongi tegelikult kõik kirja pandud ja selleks, et kodus oleks hästi, vali volikokku inimesed, kellesse usud ja keda usaldad! Mina usun, et suudame koos valimisliidus Rae Kodanik kandideerijatega olla hea meeskond ja sinu usaldusväärne esindaja vallavolikogus.


Eesti rahandusminister aastatel 2005 - 2007 Aivar Sõerd soovitab:
Kajar valiti esimest korda Tabivere vallavolikogu esimeheks seitse aastat tagasi. Siis olid sealkandis paljud imestunud, et täitsa tundmatu mees Saaremaalt ja kohe valda juhtima. Tänaseks on aeg näidanud, et Tabivere rahvas tegi õige otsuse – toonast Eesti üht noorimat vallavolikogu esimeest jäävad sinnakanti meenutama mitmed valminud ehitised ja käivitatud projektid.

Töötades aastatel 2005-2007 rahandusministri nõunikuna oli tema valdkonnaks suuresti kohalike omavalitsuste finantsplaneerimise ja investeeringutega seotud probleemide lahendamine ning meie koostööst on vaid positiivset meenutada. See aeg andis talle kindlasti lisaks omavalitsussüsteemi heale tundmisele ka arvestatava lisakogemuse riigisektoris.

Viimased aastad on Kajar oma perega elanud Rae vallas. Toetan tema soovi lüüa kaasa kohaliku elu edendamisel oma uues kodukohas. Soovin talle valimistel edu ja kutsun sindki üles teda toetama, sest omavalitsussüsteemi ja riigi rahandust tundvat ning tegusast inimesest on igas vallas abi.

RAE VALD ON MEIE KODU!

Olen viimased 7 aastat juhtinud Tabivere vallavolikogu tööd Jõgevamaal, kuid elu- ja töökoha muutus on mind toonud Harjumaale. Üheltpoolt on hea tunne, kui vaatan tagasi Tabiveres tehtule ning teiseltpoolt kindlasti on kahju sealseid inimesi ja head meeskonda piltlikult öeldes maha jätta, kuid niisugused juba elu keerdkäigud on.

Rae vald sai minu pere koduks tegelikkuses juba üle nelja aasta tagasi ning viimased aastad olengi pidevalt Tabivere ja Jüri vahet sõitnud. Sel aastal sai siis kohalike valmiste kontekstis tehtud otsus, et kandideerin oma uues kodukohas – Rae vallas.

Rae vald kuulub Eesti edukamate sekka ning seda edu on vaja hoida. Rae vallas on viimastel aastatel palju tehtud ning see on väga hea. Mõistagi aga on veel küllalt valupunkte, mis ootavad lahendamist.

Meie valimisnimekirja kuulub nii Rae vallas aastakümneid tegutsenud inimesi kui ka viimastel aastatel siia kanti elama asunuid. Meie nimekirjas kandideerib neli Rae valla aukodanikku, kes läbi aastate on andnud oma panuse valla hüvanguks. Vanemate tegijate kogemus ning noorte innukus ongi see, mida omavalitsuse juhtimisel on vaja.

Kodanikule on oluline volikokku kuuluv koostöövõimeline ja pädev inimene, mitte erakond või valimisliit iseenesest. Koostöö on edu pant ja seda tahamegi volikogus teha. Meie meeskonnas on inimesi, kes varasematel aastatel on olnud Rae vallas paljude kiiduväärsete otsuste tegemise juures. Meil jätkub piisavalt kogemust kohalike küsimuste lahendamiseks ning samas ka parajalt kriitikameelt uute vallakodanike kaasalöömise näol.

Meie eesmärk on muuta volikogu kodanike esindusorganiks, mis on avatud uutele ideedele ja seisukohtadele. Me ei pea õigeks anda rahvale lubadusi teha kõike paremini ja ilusamini, kuid kinnitame, et valituks osutudes oleme valmis pingutama Rae valla heaks.

Järgmistel aastatel on valla rahakott hoopis õhem, kui viimasel ajal harjunud oleme. Seetõttu muutub eriti oluliseks tuua avalik võim kodanikule lähemale kui kunagi varem ja kasutada kõiki võimalusi inimeste abistamiseks nii uusasumites kui ka ajaloolistes külades.

Rae vald on meie kodu – selle juhtlausega ongi tegelikult kõik öeldud. Selleks, et kodus oleks hästi, vali volikokku inimesed, kellesse usud ja keda usaldad.

ET KODUS OLEKS HÄSTI – VALI RAE KODANIK!


Platvormi täistekstiga saad tutvuda http://www.raekodanik.ee/

Hea Tabivere rahvas!

Mul on olnud võimalus juhtida Tabivere vallavolikogu tööd viimasel seitsmel aastal, mis ühelt poolt on möödunud kiiresti, kuid samas olnud piisavalt pikk aeg, et tulemusi hinnata.

Kõigi nende seitsme aasta jooksul on Tabivere vallavalitsus ja -volikogu suuremate lahkhelideta suutnud vastu pidada ja meeskonnana tööd teha. Sellesse perioodi jäävad kahed volikogude valimised ja on hea meel, et mõlemate valimiste eel antud lubadused on suudetud ellu viia.

Kindlasti jääb neid aastaid meenutama Tabivere rahvamaja ehitamine, mis siiani oli meie valla kõige suurem ühe korraga tehtud investeering, kuid praegu käimas olev vee-ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise projekt on seda mahtu juba ületamas.

Valla kaasabil on mitmesse külasse rajatud peoplats koos vajalike ehitistega, oleme suutnud laiendada Tabivere randa ning renoveerida staadioni. Tabivere– Puurmani tee, mis aastakümneid oma aega ootas, on tänaseks saanud mustkatte. Valla kaasabil on valminud ka Tabivere päästeteenistuse hoone. Käesolevast aastast saab Maarja kooli ja asula vahel lõpuks liikuda uuel, valgustusega kergliiklusteel. Kergliiklustee on Tabivere ja Äksi vahel liikujatel kasutada juba teist aastat.

Kõiki toimetamisi ei jõuagi üles lugeda ja kindlasti ei ole kõik elluviidud projektid ainuüksi viimaste aastate töö tulemus. Paljud protsessid on alguse saanud juba eelmiste valitsuste ja volikogude ajal ning on nüüd kas lõpule viidud või arendamisel.

Viimastel aastatel olen oma perega elanud Harjumaal ja igapäevastest toimetamistest siinmail veidi kõrvale jäänud. Sellest tingituna ma seekord valimistel ei osale, kuid soovin valla tänasele meeskonnale jõudu ja edu. Eelseisvad aastad on majanduslikult kindlasti väga keerulised, seda enam on vaja stabiilsust ja arusaamist valla iga nurga väikseimatestki probleemidest.

Täna mul üks silm nutab ja teine naerab. Ühelt poolt on hinges nukrus, sest Tabivere rahvas võttis minu, kümme aastat tagasi sisserännanud tegelase, väga hästi omaks ja on veidi kurb siinsest elust eemale jääda. Samas saan sellele ajale tagasi vaadata rahuliku südamega ning usun, et meie meeskond jätkab edukalt oma tööd.

Ise jään Tabiverega kindlasti ka edaspidi tihedalt seotuks. Juba järgmisel suvel on plaanis avada Kaiavere vana vutifarmi territooriumil kogu pere mängumaa Vudila esimene järk, ootan teid kõiki seda külastama.

Siinkohal veelkord tänusõnad vallarahvale usalduse eest!

Uute kohtumisteni!

KAJAR LEMBER,
Tabivere vallavolikogu esimees aastatel 2002 – 2009

*artikkel Tabivere septembrikuu vallalehest

Solidaarselt kärbitud lubadused

Igasuguse demokraatliku riigieelarve koostamine on kompromiss erinevate poliitiliste jõudude ja prioriteetide vahel, kuid lõpuks peab ta siiski kandma meie riigi ja rahva huve. Kolmanda negatiivse lisaeelarve ootuses on jälle jutuks see, et ei suudetud ette näha sellist majanduslangust ning maksutulude kokkukuivamist, kuigi tegelikult oli see siiski teada juba ligi aasta tagasi, et kasv muutub negatiivseks.

Sellest lähtuvalt oleks suudetud tänaseks juba toimunud kaks suurt kärpimise võistlust maha pidada juba eelmise aasta lõpus ning mitte lõikama keset eelarveaastat valdadelt ja linnadelt tükikest tuludest, mis niigi läbi tulumaksu reaalse laekumise vähenesid.

Palju on räägitud solidaarsusest. Milles see siis seisneb – kas selles, et linnadelt ja valdadelt kärbitakse 2 korda rohkem, kui teistelt eelarve osistelt? Ehk, kus siis on see riigimehelikkus ja solidaarsus, millest nii palju räägitakse?

Omavalitsustelgi on raskeimad ajad tegelikult alles ees. Tänane riigi poliitika kohtleb valdu ja linnu kui mingeid allasutusi, kus üks minister teeb tulubaasi põhimõtetega, mida tahab. Demokraatlikus riigis ei saaks see nii olla.

Linnad ja vallad on põhiseaduse kohaselt oma tegevustes sõltumatud ning riik peab tagama tulubaasi, mis on vastavuses riigi enda poolt pandud kohustustega. Meil aga on nii, et kohustused jäävad 2008. aasta tasemele ja seoses inimeste toimetulekuga pigem kulutused suurenevad, kuid tulud vähenevad 2005. aasta tasemeni. Omavalitsuste eelarvekärbe on keskmiselt 15-20% , mida on tõesti 2 korda rohkem kui riigieelarves tervikuna.

Seetõttu peavad ka seni suhteliselt edukad omavalitsused suutma oma kulutusi kokku tõmmata ning vastavalt kujunenud olukorrale oma eelarvet planeerima. Tõenäoliselt ei pääseta lisaks investeeringute edasilükkamisele ka juhtimiskulude kokkutõmbamisest. Kurb on see, et kui viimastel aastatel sai omavalitsustes tegeleda lisaks igapäevaste murede lahendamisele valdavalt tulevikku suunatud ja edasiviivate tegevustega, siis nüüd tuleb vaadata, et jooksvad probleemid saaks lahendatud. Ja seegi on juba päris pirakas pähkel, mida järada.

Sellega toimetulemiseks tuleb jõudu soovida ka kõikidele uutesse volikogudesse kandideerijatele, sest kui tahta valimislubaduste väljahõikamisel ausaks jääda tuleb neid välja pakkuda väga tagasihoidlikult ja läbimõeldult. Loodetavasti tuleb pärast äikest ka kunagi jälle päike välja ning on võimalik taas edasi liikuda, mitte kohapeal tammuda.

Ümberkaudsed riigid saavad kõik aru omavalitsuste rollist justnimelt rasketel aegadel olla toeks oma elanikele ning keskvalitsus suunab neile vahendeid juurde siis meie tahame siin jällegi pioneerid olla ning käitume täpselt vastupidi. Aga eks aeg annab siinkohal arutust, kuidas hakkama saadakse, kuid praegu tundub küll, et jällegi paljuräägitud haldusreformi asemel liigutakse vaikselt haldurreformi suunas ning mitmetel omavalitsustel võib varsti teatud halduri abi vaja minna.

Kellel ma ääle annassi. Kizberg. Ehk mitte s... pole muutunud!

Kellel ma ääle annassi
August Kizberg

Küll jooseva ja sõideva na ringi
ja kulutava raha, suud ja kingi.
Ja egaüits püünd puru silmä aia,
et muku esi jälle pukki saia.

Kik kitva endä, laitva tõisi vahvast,
ja keäki ei hooli maast ja rahvast,
kas mingu krooni kurss ka nolli pääle,
kui muku annassime neile ääle!

Mis kasu om nüid keaki tost saanu,
et naa om rahva vastamisi aanu,
et üits on sots ja tõne enamline
ja kolmas, kuri tiid mis nimeline!

Kik omma nemä essiteele viitu,
kas lugegu end maa- või taevaliitu,
ja tüü- ja rahvaerakonnalise
om üttemmuudu- lüüdu inemise!

Kes rahva kasust kõneleva, trükva
ja esi muku valitsema tükva,
kae noo oss vaja asjast eemal aia,
sis võissi vast ehk asjast asi saia!