Rahvaliit on juba aastaid rääkinud, et igasuguse valdade liitmise asemel tuleks keskenduda maakondlikule tasandile. Tänane minister muidugi haaras sellest ka kinni ja tegi eelmisel aastal ettepaneku, et iga maakond olekski üks vald. Me päris nii lihtsustatud kujul ei suuda mõelda ja seetõttu oleme teinud palju laiapõhjalisema ettepaneku. Riik vajab halduskorralduse ümberkujundamisel terviklikku, sisulist ning ühtset haldusreformi nii riigi, maakonna kui ka omavalitsuse tasandil. Väikeste omavalitsuste probleemide lahendamiseks pole vaja likvideerida suuremaid ja lihtsa liitmise tulemusel ei suurene ressursside hulk ühe Eestimaa ruutkilomeetri kohta kohe mitte kuidagi.
Aasta tagasi oli see kõva teema , kuid siis vaibus nagu alati. Nüüd hakkame jälle jõudma kohalike valimiste lähedusse ning teema jälle huvitab ühiskonda. Eelmisel nädalal osaledes Pärnumaa Omavalitsusliidu debatil märkisin, et senised riiklikud maavanemad tuleb asendada omavalitsuste poolt valitavate maavanematega. Ja peale seda olen saanud mitu kõnet, et õige mõte ja miks sellega varem tegeletud pole. Ka ühes raadiointervjuus, mille andsin, arvati, et tegemist on huvitava mõttega ning sain sellest ka veidi laiemalt kõneleda. .
Tore, et teema huvitab, kuid teisalt kurb, et selle ideega ei ole aastate jooksul suudetud edasi liikuda. Erakonna kodulehel ripub juba paar aastat Eesti regionaalhalduse uuendamise kava, kuid elluviimiseks peaks koalitsioon sellega kaasa tulema, kuid seda oleks täna patt oodata. Olen olnud pikemat aega seisukohal, et maakonnas tuleb senise riikliku maavalitsuse asemel luua omavalitsuslik maakondlik juhtimistasand ja senised riiklikud maavanemad, kes on sisuliselt siseministeeriumi osakonnajuhtide staatuses, tuleb asendada omavalitsuste poolt valitavate maavanematega.
See teema on ka teise nurga pealt vaadates täna jälle aktuaalne, kuna jõuga pannakse taas ministri poolt paika maavanemaid, kes ei saa kohalike omavalistsujuhtide toetust. Seaduse järgi on ministril õigus, aga sisuliselt oli selle sätte mõte ikka midagi muud. Täna paistab see Tallinnast suure haamriga omavalitsusjuhtidele pähe lajatamisena. Maakondliku juhtimise ülepolitiseerimine halvab riigi ja kohalike omavalitsuste normaalset koostööd ning see ei vii meie riiki ja demokraatiat edasi.
Sunday, August 30, 2009
Monday, August 3, 2009
Vigade parandus hindele 2
Õiguskantsleri puhkehetk pärast jaanipäeva lõppes ootamatu tõdemusega, et keegi on vahepeal käibemaksu kergitanud. Kiirelt andis ta hinnangu, mille kohaselt juulis jõustunud käibemaksutõus on ebapiisava etteteatamisaja tõttu põhiseadusega vastuolus.
Õige, aga tõepoolest pole mõtet pärast kaklust rusikatega vehkida. Tänaseks on tekkinud olukord, kus vigade parandamisega ei saavutata eesmärki, pigem külvataks segadust veelgi juurde.
Ka seaduse menetlemise ajal saab, ja tänases kiirete otsuste olukorras lausa tuleb põhiseaduse riivele tähelepanu juhtida. Seda on õiguskantsler varem teiste eelnõude korral vahel ka teinud. Rahvaliit juhtis juba koalitsioonikõnelustel tähelepanu asjaolule, et käibemaksu tõstmisel jäetakse ettevõtjatele liiga lühike aeg, aga mis siin ikka tagantjärele targutada. Kaks tarka valitsuses tegid otsuse ja nüüd, kui seadus on jõustunud, on võimalike eksimuste tunnistamine ning parandamine tunduvalt keerulisem.
On mõistetav, et kriisi ajal ei tohi otsustega venitada, kuid õigusaktid peavad olema reaalselt täidetavad ja vastu võtud demokraatlikule riigile kohaselt. Meil on väike riik ja siin saab tahtmise korral ilma tankiga sihtgruppidest üle sõitmata asju kokku leppida.
Kuigi koalitsiooniesindajad püüavad väita, et seaduse tagasipööramine tekitab veel suurema segaduse, millega tuleb nõustuda, peab riigikogu tekkinud olukorrale lahenduse leidma. Me elame õigusriigis ning riigikogul on kohustus austada põhiseadust. Erakorralisel istungil tuleb leida tekkinud probleemile lahendus. Ei saa ega tohi vaadata läbi sõrmede ning seejuures väita, et läks küll viltu, kuid enam pole midagi teha.
Selle juhtumi juures ei ole hinnangute ja emotsioonidega midagi teha, siin tuleb asjale läheneda õiguslikust aspektist ning sellest lähtuvalt leida parim lahendus. Erakorraline istung annab ka avalikkusele selge signaali, et riigikogu austab põhiseadust, mitte vaid endale kasulikke sätteid sellest.
Viimast vaid juhul, kui parlament suudab põhiseadust austades ka üksmeelse otsuse leida. Raske majandusseis ei muuda iseenesest õigusriiki olematuks ja sellest lähtudes on valitsus viinud riigi väga keerulisse olukorda.
Suhteliselt selgelt on olemas põhiseaduse riive argumendid ning nüüd tuleb käituda vastavalt sellele. On selge, et seaduse tagasipööramine ei anna esialgset olukorda tagasi, vaid külvab segadust ja kulutusi veelgi.
Kuid erakorralisel istungil on saadikutel võimalus leida üksmeel ja lahendus, kuidas töötada välja maksukohustuslastele võimalik kahjude hüvitamise mehhanism, mis aitaks vältida hilisemaid riigile veel kulukamaid kohtuvaidlusi.
Teine variant, et õiguskantsler läheb edasi mööda kohtuteed, on kindlasti lõpptulemuses veelgi kulukam ning annab nii kohalikele ettevõtjatele kui ka välismaailmale väga paha maitsega signaali Eesti majanduskeskkonna stabiilsuse kontekstis.
* kommentaar ilmus Õhtulehes 01.08.09
Õige, aga tõepoolest pole mõtet pärast kaklust rusikatega vehkida. Tänaseks on tekkinud olukord, kus vigade parandamisega ei saavutata eesmärki, pigem külvataks segadust veelgi juurde.
Ka seaduse menetlemise ajal saab, ja tänases kiirete otsuste olukorras lausa tuleb põhiseaduse riivele tähelepanu juhtida. Seda on õiguskantsler varem teiste eelnõude korral vahel ka teinud. Rahvaliit juhtis juba koalitsioonikõnelustel tähelepanu asjaolule, et käibemaksu tõstmisel jäetakse ettevõtjatele liiga lühike aeg, aga mis siin ikka tagantjärele targutada. Kaks tarka valitsuses tegid otsuse ja nüüd, kui seadus on jõustunud, on võimalike eksimuste tunnistamine ning parandamine tunduvalt keerulisem.
On mõistetav, et kriisi ajal ei tohi otsustega venitada, kuid õigusaktid peavad olema reaalselt täidetavad ja vastu võtud demokraatlikule riigile kohaselt. Meil on väike riik ja siin saab tahtmise korral ilma tankiga sihtgruppidest üle sõitmata asju kokku leppida.
Kuigi koalitsiooniesindajad püüavad väita, et seaduse tagasipööramine tekitab veel suurema segaduse, millega tuleb nõustuda, peab riigikogu tekkinud olukorrale lahenduse leidma. Me elame õigusriigis ning riigikogul on kohustus austada põhiseadust. Erakorralisel istungil tuleb leida tekkinud probleemile lahendus. Ei saa ega tohi vaadata läbi sõrmede ning seejuures väita, et läks küll viltu, kuid enam pole midagi teha.
Selle juhtumi juures ei ole hinnangute ja emotsioonidega midagi teha, siin tuleb asjale läheneda õiguslikust aspektist ning sellest lähtuvalt leida parim lahendus. Erakorraline istung annab ka avalikkusele selge signaali, et riigikogu austab põhiseadust, mitte vaid endale kasulikke sätteid sellest.
Viimast vaid juhul, kui parlament suudab põhiseadust austades ka üksmeelse otsuse leida. Raske majandusseis ei muuda iseenesest õigusriiki olematuks ja sellest lähtudes on valitsus viinud riigi väga keerulisse olukorda.
Suhteliselt selgelt on olemas põhiseaduse riive argumendid ning nüüd tuleb käituda vastavalt sellele. On selge, et seaduse tagasipööramine ei anna esialgset olukorda tagasi, vaid külvab segadust ja kulutusi veelgi.
Kuid erakorralisel istungil on saadikutel võimalus leida üksmeel ja lahendus, kuidas töötada välja maksukohustuslastele võimalik kahjude hüvitamise mehhanism, mis aitaks vältida hilisemaid riigile veel kulukamaid kohtuvaidlusi.
Teine variant, et õiguskantsler läheb edasi mööda kohtuteed, on kindlasti lõpptulemuses veelgi kulukam ning annab nii kohalikele ettevõtjatele kui ka välismaailmale väga paha maitsega signaali Eesti majanduskeskkonna stabiilsuse kontekstis.
* kommentaar ilmus Õhtulehes 01.08.09
Subscribe to:
Posts (Atom)