Monday, October 29, 2007

Omavalitsused pole rahul tulude külmutamisega

Eelmisel reedel korraldatud kohalike omavalitsuste foorumil „ Kohalik omavalitsus täna ja homme” nenditi 85 omavalitsusjuhi poolt, et 2008 aasta riigieelarve läbirääkimistel omavalitsusliitudega ei kuulanud valitsus seda, mida neile räägiti vaid ajas oma asja. Läbirääkimiste lõpuks oli selge, et linnade-valdade tulud kasvavad vaid nn loomuliku kasvu teel aga kohustusi pannakse nende õlule juurde. Lisaks sellele, et valitsuse tasandil on rõõmupidu suurest eelarve kasvamisest, suurendab selline suhtumine selgelt ebavõrdsust jõukamate ja vaesemate omavalitsuste vahel. Omavalitsusjuhid pidasid vajalikuks oluliselt tugevdada kohalike omavalitsuste seaduslikku tulubaasi, tagamaks lisaks toimetulekule ka nende investeerimise ja projektide kaasfinantseerimise võime. Ei piisa vaid loosungitega valimislubaduste täitmisest vaid vaja on terviklikke ning põhimõttelisi lahendusi. Kuigi eelarve kasvab enneolematult, on siiski kurb, et omavalitsustele suunatava tulumaksu protsendi kasv = 0 krooni. Rahvaliidu survel viimase nelja aastaga pea pool miljardit suurenenud tasandusfondi kasv on järgmiseks neljaks aastaks planeeritud täpselt 0.- krooni ja ka omavalitsustele kohalike teede remondiks minevate summade osakaalu tõus on täpselt 0 %. Teede puhul on veel eriti tähelepanuväärne see, et summa kütuseaktsiisi kasvu arvel suureneb muidugi oluliselt, kuid see ilus kasv suunatakse sujuva liigutusega valitsusele otsustamiseks ja nimetatakse „investeeringuteks olulistele objektidele” ehk üldine teede pikkus ja sellest tulenev jaotamise mehhanism ei täida tänase valitsuse prioriteete!? Siira huviga ootan, millal see jaotuskava välja tuleb ja prioriteedid selguvad! Kui Eesti soovib tugevaid omavalitsusi siis on vaja väga selgelt suurendada kohalike omavalitsuste eelarve tasandusfondi vähemalt samas tempos riigieelarve keskmise kasvuga. Samuti tuleb suurendada tulumaksust kohalike omavalitsuste eelarve tuludesse kantavat määra igal aastal vähemalt 0,1 protsendipunkti, kuni omavalitsuste tulud suudavad katta kohustused. Ning suunata teedele eraldatavast kütuseaktsiisist 30% kohalikele teedele. Ilus oleks ka lõpetada jutud, et Eesti lasteaedasid ootab ees suur ning enneolematu arenguhüpe 250 miljoni krooni näol, millest uute ehitamiseks läheb tegelikkuses vaid pool ja selle eest saab kohe tõesti vähemalt 3 lasteaeda! Minu andmetel ehitab 3 lasteaeda järgmisel aastal Rae vald , teist samapalju Tartu vald ja meil on veel 225 omavalitsust, kes sellist tuge vajavad. Tõesti, paljudel ei olegi lasteaedade mure nii suur aga see-eest on mured mõnede teiste objektidega aga sinna planeeritakse veelgi vähem. Ehk siinkohal minu mõtteks see, et ei ole mõtet kaagutada, enne kui muna munetud! Kui põhimõttelisi ning sisulisi otsuseid omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks ei taheta teha siis ei ole nende väheviljatute munade munemise üle küll mingit suurt põhjust oma nokka rõõmustamiseks lahti teha.

Thursday, October 25, 2007

Millisele maatükile viivad seeneniidid oravate tagatoast?

Kui algselt nägi looduskaitseseadus ette, et kinnisasja vahetamise otsustab Vabariigi Valitsus, siis millegipärast ei sobinud see omal ajal Reformierakondlasest keskkonnaminister Kranichile. Ja nii viidigi oravast ministriks oleku ajal sisse muudatus, mille kohaselt kinnisasja vahetamise otsustab keskkonnaminister. Samuti tehti ka teine väga huvitav muudatus – kui enne vahetati kinnisasjad pindala järgi, siis seaduse muudatusega hakati arvestama ka vahetatava kinnistu ökoloogilist väärtust. Sellist ettepanekut kaitses ägedalt toonane Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Neinar Seli, kes ei näinud mingisugust majanduslikku ohtu selles, et kui isik annab riigile eriti väärtusliku ökoloogilise kinnisasja, siis saab ta vastu majanduslikult kümme korda kallima kinnistu. Miks Kranich ja Seli sellist muudatust soovisid? Kas vastus peitub järgnevas:
Orav lahkus ministri ametist ja hakkas kuuldavasti ülikiiresti ise maid vahetama, milleks oli loodud ka vastav ettevõte. Ja nagu tänane Ekspress väidab oli Neinar Seli see mees, kelle vend andis perekond Kübaratele laenu looduskaitseliste kinnistute ostmiseks, et need hiljem vahetada piiranguteta kinnistute vastu. Täna töötab Margus Kübar Neinar Selile kuuluvas ettevõttes, kirjutab tänane leht. Milliste teenete eest töökoht saadi? Ajakirjanike väitel suutsid Kübarad vahetada enam kui 700 hektarit maad. Milline huvitav seos – ministeeriumis valmistab üks orav seaduse ette ja teine orav kaitseb seda Riigikogus. Link kaitsekõnele Riigikogus: http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/2001/05/t01051515-05.html

Antud juhul on küsimus eetikas ja tekib küsimus, kas pole tegemist endale loodud seadusega. Minu jaoks on siin suur küsimus selles, et miks meie uurimisasutused tunnevad huvi ainult osade maadevahetuste suhtes ning jättes suurimad vahetajad tähelepanu alt välja. Ei ole suureks saladuseks, et Tartu suurärimeees on olnud pikka aega meie peaministri hää sõber ja ...
Seega võib Eesti Ekspressis täna avaldatud skeemi edasine uurimine anda väga huvitavaid tulemusi. Uurige, head inimesed! Mulle jääb vaid küsimus, kas meie peaminister lähtuks Euroopalikust poliitilisest kultuurist ning loobuks oma kõrgest ametipostist, kui teda kahtlustused peaksid tabama?

Isiklikult olen seisukohal, et riik peab tagama ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitse ning selleks on vaja moodustada kaitsealad. Teatud juhtudel on sellistes kohtades maa sihtotstarbeline kasutus piiratud. Riik aga peab arvestama ka kodanike õigustega omale maale. On mõistetav, et isikutele ei meeldi, kui keegi asub piiranguid seadma tema omandis oleval maal. Selleks et kaitsta looduslikku mitmekesisust tuleb leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus. On ilmne, et riik peab kaaluma mõlema poole huve ja tegema mõlemaid pooli rahuldava otsuse. Selleks, et maaomanike õigused ei oleks riivatud, on vaja piirangutega kinnistu eest õiglast hüvitist. Maadevahetussüsteemi näol on tegemist lahendusega, kus kaitstud on nii looduslik mitmekesisus kui ka looduskaitselise kinnistu omanike huvid.

Miks ma seda kirjutan?
Aga selleks, et olles lugenud tänaseid lehti tekib tunne, et oravad püüvad kiiresti, kiiresti oma pesasid kaitsma hakata. Nagu ikka on parim kaitse rünnak ja praegu tundub, et nad justkui oleksid midagi teinud selleks, et maadevahetustele piir panna. Ei tea kas naerda või nutta sest see, mida oravad on selles valdkonnas teinud, on ülalpool kirjeldatud ja lingiga faktile ka suunatud. Tänane valitsus ei ole aga nn maadevahetuse süsteemis midagi muutunud. Ainukese muudatusettepaneku sellesse eelnõusse tegi eelmine keskkonnaminister, rahvaliitlane Rein Randver. Tänaseks jõustunud seadusesätte mõte oli looduskaitseseaduse muutmine selliselt, et need kinnisasjad, mis on omandatud pärast nende kaitse alla võtmist, ei kuulu vahetamisele. Ja kui oravad nüüd soovivad seda enda arvele kirjutada, tundub mulle küll, et teie tagatoas pakutavad seened tekitavad kummalist kõrvalmõju!

Saturday, October 20, 2007

EESMÄRK PÜHENDAB ABINÕU: RESPUBLIKAANLIK JÄLG!

Olen olnud aegade jooksul pidev Eesti Ekspressi lugeja. Eriti viimasel aastal, sest seal on jõuliselt Rahvaliitu „paika pandud”. Igal nädalal, justnagu oleks tegemist tõelise bestselleri kajastamisena järjejutuna! Nende juttude käsitluslaad on aga muutunud väga kummaliseks, sest see apelleerib kuidagi absoluutsele tõele ja on juba ette süüdimõistev. Läbi kumab selge ärategemise soov ja faktitõde ei tundu olevat see kõige tähtsam asi. Ometi äratas kõige muu kõrval minu tähelepanu hoopis üks Argo Ideoni poliitikalugu, kus kirjeldati ühe Tallinna juhtiva endise respublikaanist ja nüüdsest IRL-lasest poliitiku Urmas Reinsalu ettepanekut kohalike valimiste seaduse muutmiseks. Ideoni artikli kohaselt rääkis Reinsalu oma erakonnakaaslastele, et tuleks muuta valimisseadust selliselt, et Tallinnas välistada Keskerakonna valimisvõit. Ka mina arvan, et Tallinnas võiks olla laiemad koalitsioonid, kui ainult ühe erakonna ülemvõim. Aga see saab ikka toimuda demokraatlikul teel, proportsionaalsete ja ühetaoliste valimiste teel. Ühtki seadust ja eriti valimisseadust ei peaks nii tegema, et eesmärk pühendab abinõu. Selline lähenemine meenutab Hitleri võimuletulekut Saksamaal, kus algselt demokraatlike valimiste abil oma esindust kasvatanud natsid võtsid lõpuks kehtestatud erakorraliste volituste abil ainuvõimu. Mäletatavasti initseerisid nad selleks ise Riigipäevahoone süütamise, ajasid selle kommunistide kaela. Ja leidsid sedamoodi ajendi võimu võtmiseks. Ehk ka siis pühendas eesmärk abinõu. Ja me teame kõik kuhu see Saksamaal lõpuks kaheteistkümne aasta pärast välja viis. Ei saa midagi teha aga mõte läheb vägisi sinnapoole, kus paistavad omal ajal valju korda nõudnud, emotsioonivabade nägudega respublikaanidest „äraostmatud”. Et kui juba kunagine põhiseaduskomisjoni esimees on suuteline oma erakonnakaaslaste ees sellist ebademokraatlikku juttu ajama, siis äkki see ongi stiiliks ja tegutsemispõhimõtteks!
Kui nüüd siit tulla tagasi kõikvõimalike süüdistuste juurde, mis puudutavad küll Ester Tuiksood või Villu Reiljanit, siis on ka Rahvaliit alati rääkinud, et nende asjade juures kumab läbi stiil, et eesmärk pühendab abinõu. Süüdimõistmisest olulisem tundub kohati olevat lihtsalt inimeste nimede seostamine kõlavalt küll altkäemaksuvõtmiste ja muu sellisega, mis tavainimesel ihukarvad püsti ajaks ja igal juhul paksult määriks. Ja kuna kõikide asjade juures on info üsna vabalt nii KAPO-st kui prokuratuurist tilkunud, siis paratamatult hakkab mõte liikuma poliitiliste seoste otsimise juurde. Muidugi on minu jutt puhtalt oletuslik, aga teada on, et omal ajal jäi just Rahvaliidu vastuseisu tõttu peaprokuröriks kinnitamata Margus Kurm, kes oli Juhan Partsi favoriit sellele postile ja kes praegu mängib juhtivat rolli kõigi nende asjade uurimise juures. Teada on ka see, et karjääriteel on Urmase, Juhani, Marguse ja kunagise justiitsministri Ken-Martti sammud õige sageli paralleelselt käinud. Ma ei väida midagi ega näita näpuga kellegile, kuid sellised mõtted igatahes pähe tulevad. No muidugi ei ole miski tõestatav ja pisut parfraseerides ütlust, et naised saunas rääkisid võib äkki ka öelda sama meeste kohta! Ja miks ei võiks siis mehed saunas rääkida, mida kõik mingite asjade menetlemisel ette võib tulla.....Hullud kahtlustused? Aga miks ka mitte, kui eesmärk pühendab abinõu ja miski segav erakond tokerdab jalus oma liidritega, kellele on hea koht kätte näidata. Oluline on siin süüdistustest rääkimiste ja seletamiste protsess ise - see määrib rohkem kui süüdimõistmine. Kas siinjuures inimeste põhiõigused on kaitstud või kas see ka õige on jääb siin juba teisejärguliseks. On ju kummaline kui samas lehes ilmub ka näiteks isamaalaste rahaasjade ülevaade, kus sisuliselt on dokumentidel olemas ettevõttetelt raha nõudmised – aga see ei huvita kedagi ning keegi ei uuri midagi?
Ei saa midagi teha, mul kohe on selline imelik tunne, et kuigi meie tänane kõiketeadja justiitsminister teab, millal meie õigussüsteemis süüdistusi esitatakse ja kellele, on sellesse loosse siiski oluliselt suurema poliitilise jälje vajutanud vabariiklik äraostmatute seltskond...

Wednesday, October 10, 2007

Rahvaliidu peasekretär otsib korterit!

Minu perre sündis hiljuti üks pisikene plikatirts ning seetõttu on tänases elamises pisut kitsas ja oleks soov endale uus elamispind muretseda. Kuna elan täna linnast väljas, kuid töökoht asub kesklinnas, siis tekkis selline mõte, et kolikski kohe päris linna elama.
Aga enne, kui julgen mõnele kinnisvarafirmale meili saata või mis veel hullem, kellegiga kohtuda, tekib mitu küsimust.
Töötan nimelt tegevjuhina poliitilises organisatsioonis, mille juhtivate liikmete eraelu tundub pakkuvat veelgi suuremat avalikkuse huvi, kui näiteks Riigikogus menetletav riigieelarve või rikka abielumehe seadus. Mulle tundub, et peangi pöörduma tões ja väes avalikkuse, ajakirjanike, uurimisasutuste ja võibolla veel kellegi poole, et saada tarka nõu. Palun öelge, kelle poolt ehitatud majja võin ma omale elasmispinna soetada? Soovitaja peaks kindlasti arvestama, et ka enne tänast arendajat või ehitajat ei oleks see maatükk kuulunud mõnele isikule, kes on kunagi tundnud kedagi, kes tundis kedagi nende isikute seast, kes on täna uurimisorganite huviorbiidis.
Samuti palun teie abi finantseerija leidmisel, sest ilma teie nõuanneteta ei saa ma mitte kindel olla, et näiteks pöördudes mõne panga poole ei ole selle laenukomitee liige olnud varases nooruses mõne eriliselt luubi all oleva ehitusettevõtte töötajaga lasteaiakaaslane.
Head inimesed andke nõu! Helistada ega meili saata ma küll enne ei julge, kui ei ole kindel, et see on "sobiv kinnisvaraettevõtte" ja "sobiv finantseerija". Abi oleks kohe kindlasti vaja, sest ilma õiget valikut tegemata ei saa mina vist endale sõpru soolaleivapeole kutsuda vaid mind kutsutakse äkki kusagile ...

Tuesday, October 9, 2007

Maadevahetuste uurimise tulemus = 0

Maadevahetuse uurimine sai uue kuue. Vaadates, mis täna toimub Eesti politsei kaitsva kihiga tekib küll tunne, et midagi on siin riigis ikka väga mäda. Aru kohe üldse ei saa, kas seal majas on stabiilne juhtimine või käib ebanormaalne tõmblemine. Mitte, et oleks midagi varjata aga väga kummaline on, kustkohast sai ajakirjandus info, et Riigikogu liikmed lähevad ülekuulamisele? Kuidas teab ajakirjanik, et sel ja sel ajal kuulatakse see ja see isik üle ning teatakse ka vestluse sisu!!! Teatud organid võtavad inimeselt allkirja, et ta vaikiks vestluse käigust ja samas organi ämber mitte ei tilgu vaid on lihtsalt ilma põhjata. Ma edaspidi küll sooviks, et ka nn ülekuulatavad siis võiksid vabalt nendest vestlustest avalikkusele rääkida. Ja usun, et rääkida oleks neil nii mõndagi! Lisaks on mitmed inimesed pöördunud Riigikogu komisjoni poole palvega uuride nende suhtes rakendatud põhiseaduslike õiguste rikkumise asjus. Usun, et sealt tulevad ka inimeste suhtes positiivsed lahendused, kuna eeldatavasti me ikka päris kaitsepolitsei riigis veel ei ela!
Eriti lahe on see, et nn maadevahetusest Keskkonnaministeeriumis on saanud praeguseks juba altkäemaksu juhtum Põllumajandusministeeriumis! Tänaseks on selge, et ühe nn "suure asja" puhul on juba käega katsuda, et see lugu, mida uurima hakati, iseenesest puudub ja uurimisasutuses võib tekkida mitmeid töötuid. See tekitab loomulikult vajaduse uute väljakutsete otsimisele ja kes otsib see leiab! Isegi, kui pärast selgub, et jälle polnud asja, mida otsiti ning leida püüti. Aga selleks ajaks on möödas pikk aeg ja siis saab ju veelkord otsida midagi uut, millega jälle uut protsessi alustada. Ja nii see ketas muudkui pöörleb ja pöörleb ...

Wednesday, October 3, 2007

Meeleheitel kodupartei perenaistele!

Oravad püüavad küll hapu mängu juures teha head nägu ja kinnitavad jätkuvalt, et kõik on hästi. Käbisid on piisavalt ja ega pähklitestki puudust pole. Paberid näitavad, et laod on kraami täis ja usutakse, et küll tuleb ka juurde. Tegelikult tundub, et neil on mitu põhjust oma kohevust kaotavat saba veidi sügada ja peeglisse vaadata. Sellest on vähe abi, et nende lojaalsed toetajad peegli ees istuvad.
Eks see vist selline kerge kahjurõõm ole, mille praegu arvamusena kirja panen, kuid kuidagi tõeliselt hea meel oli lugeda tänasest Postimehest, et kainelt mõtlevad meesterahvad hakavad tasapisi jätma üha enam populiste meenutavat erakonda. Kohale hakkab jõudma arusaam, et kui täna valmistutakse “pehmeks maandumiseks” siis maandumisrada on jäätud vaid iseendale.
Järgmisel aastal eesootav majanduskasvu aeglustumine ja täispuhutud eelarve võivad viia tõesti selleni, et riigieelarve ei laekugi täis. Ei ole mõtet udutada, et elu läheb paremaks ja elukalliduse tõus jääb alla palkade kasvule. Oluline ei ole siiski mitte see, kui kõrgele tõuseb vaid ikka see kas ta peale tõsusu ka veidike seisab! Vaadake, mida teevad esmatarbekaupade, toidu ja kommunaalkulude kasvud ning siis rääkige aasta pärast 5000 krooni teenivale inimesele, et tegelikult on elu parem, kui enne. Kui inimesel on kõht tühi ja tuba külm siis on ikka väga raske õnnelik olla. Ja tundub, et sellest hakatakse aru saama, et ainult edukultusele rajatud tõusiklik poliitika ei ole jätkusuutlik ja vastupidiselt oravate pesakonnapealikule arvan, et sinna kuhu mehed ees, küll sinna ka naised järgi tulevad. Võibolla meeleheitel koduperenaised mitte aga keegi peab ju pärast korralikku metsalangetamist ka talvel külmetavaid oravakesi silitama jääma…

Tuesday, October 2, 2007

Roheline tee riigiomanikuks

Vanadel headel aegadel, kui oli halb pähkliaasta ning oravatel enda talvevarude hankimisega kitsaks läks, tuli „ohverdada” mõned tõsised poliitikategelased poliitiliselt sõltumatust eeldavate ametite etteotsa – kõigepealt läks oravakoopasse Riigikohus, siis Eesti Pank ja peoga pisemaid asju pealekauba.
Praegu tundub, et lisaks pähklitele on ka käbide järele tekkinud suur nõudlus ja selleks, et neile ligi pääseda on ju vaja oma mehed metsa saata.
Ja enne, kui vaadelda aastat 2007, tahaks meelde tuletada, et energiasektori ärastamisest on olnud oravad ka enne huvitatud, kuid mingi tõeliselt tige Eestimaa eest seisev Rahvaliit oli nii risti tee peal ees, et ei suutnud Elektrijaamu koos meie põlevkivikaevandustega teps mitte oma McDonaldsimaa sõpradele ära parseldada.
Ja kuigi sel aastal on sarapuud pähklikobarate all lookas, on seda siiski kiirelt kasvanud pesakonna toitmiseks vähe. Ja kuna üks olulisemaid ministriportfelle oravate pesas on keskonna oma ja selles valdkonnas veel palju kasutamata võimalusi, tuleb näida tõelise keskkonnasõbrana ning teatada, et Eesti mets on küll alles aga halvasti hoitud ja seeläbi anda roheline tee omade toimetamisele. Nimelt sai eile ametisse Keskonnainspektsiooni peadirektor, kellel lisaks isikutunnistusele alati kaasas kollane pass, mis kinnitab, et oled õigem mees kui ilma sellise passita mehed. Täna saab paika Riigimetsa Majandamise Keskuse uus juht, kellel küll kollane lisapass puudub, kuid kui sul on ikka kaugelt silmapaistvad pisikesed kõrvad ning kohev kaarjas saba, siis ei ole formaalset dokumenti tasku vajagi.
Kokkuvõtvalt saab Eesti rahvale soovida palju õnne! Ja kui tuleval aastal kõht tühjaks läheb siis mõelge päris kindlasti, kes teie käbid ja pähklid ikka pintslisse pani!