See oli üks ilus loosung aasta tagasi toimunud Riigikogu valimistel. Rahvaliit oli esimene, kes selle loosungiga välja tuli, ja me püüdsime sellele ka täpsema kuju anda. Meie loosung kõlas – tugimaanteed mustkatte alla!
Rahvaliit kui regionaalerakond näeb maapiirkondade arengu ühe suurima takistusena just nimelt seda, et ei ole võimalik tagada normaalset ühendust keskustega. See omakorda paneb meie riigi kodanikud väga ebavõrdsesse seisu. Ja kui juba keskkooli lõpukirjandi esimeseks teemaks pakuti meie toonane juhtmõte „Võrdsete võimaluste Eesti” – näitab see, et oleme õigel teel.
Aga tagasi teede juurde. Rahvaliidu algatusel suruti seadusse sisse, et kohalikele omavalitsustele eraldatakse kütuseaktsiisist 10%, ja meie survel pandi 2007. aasta eelarvesse juba 15% kütuseaktsiisist kohalikele omavalitsustele. Kogusummas teeb see sellise tulemuse, et viimase nelja aastaga on need omavalitsustele eraldatud summad suurenenud üle 10 korra ja tänavuses eelarves ulatub see juba üle 600 miljoni krooni.
Jah, teoreetiliselt vastutabki iga omavalitsus ise oma teede ja tänavate korrashoiu eest, kuid praktikas on nende ehitamiseks ja uuendamiseks kuluvad summad kasvanud nii suureks, et enamik valdu ja linnu suudab teha vaid hädapäraseid töid. Tänase tulubaasi juures ei saa me seda koormust lükata ainult omavalitsuste kaela, vaid siin peab riik nägema suuremat pilti. Meie ettepanek oli, et omavalitsustele eraldatav protsent tõuseks 30-ni, ja see juba annaks tõepoolest võimaluse enamik oma teid korras hoida.
Mis praegu juhtunud on? Kõik kiruvad maailmamajandust ja nelja aastaaega. Teed lagunevad kiiremini, kui neid remonditakse jne, jne. Täna tuli uudis järjekordsest bussiliinide sulgemisest, mis paneb veelkordse matsu meie regionaalpoliitikale. (Kui seda veel üldse olemas on!). Riik ei tohi jätta tegemata regionaalarengu seisukohalt üliolulisi investeeringuid ja sellega võtta kaugemate piirkondade inimestelt liiklusvõimalust. Kui selle hind on tulumaksu langetamine ja riigi veelgi õhemaks „hööveldamine”, siis oleme küll valel teel.
Teisalt saan ma aru Ansipi valitsuse geniaalsusest oma valimislubaduste täitmisel. Sest kui seesama „Teed tolmuvabaks!” tähendas Rahvaliidule ikka seda, et meie kruusateed saaksid mustkatte alla, siis Reformierakond täidab sama lubaduse teistmoodi – varsti lihtsalt pole seal enam kedagi tolmutamas ja teed ongi tolmuvabad. Tehtud!
Wednesday, April 30, 2008
Saturday, April 12, 2008
Kellele ei meeldi kaitsta Eesti riigimetsa ...
... ehk, kes kontrollib Postimeest?
Rahvaliidu volikogu otsustas algatada täna allkirjade kogumise kampaania riigimetsa erastamise vastu. Rahvaliidu pressiteade selle avalduse kohta
jõudis kiiresti kõikidesse online uudisteportaalidesse. Siinkohal sügav kummardus Delfi, EPL online, ETV24, Õhtulehe ja ka teistele portaalidele, kes kajastasid minu meelest Eesti ühiskonna kontekstis täna üht olulisemat uudist ja teevad seda suurelt oma esilehtedel siiani. Nii nagu mujalgi saavutas see teade ka Postimehe veebikeskkonnas kiiresti palju kommentaare, sest see
teema on oluline paljudele eestimaalastele. Vaid mõne tunniga oli seal juba pea 80 kommentaari, mis olid valdavalt positiivsed ja tunnustasid õige asja nimel tegutsemist.
Ja siis ?!?!
Tuli vist kusagilt kõigevägevama käsk ja nimetatud uudis kadus koos kommentaaridega esilehelt ääreribale. Suhteliselt tiheda lehekülje külastajana saan vaid tõdeda, et reeglina enim kommenteeritud uudisega nii ei juhtu.
Ehk - palju õnne Eesti rahvale, kes hindab kõrgelt meie maailma edetabelites kõrgel kohal asetsevat ajakirjandusvabadust. Ega siin olegi midagi iriseda, iga lehe vastutavad väljaandjad teevad oma tööd ja teavad, mida nad peavad oluliseks ja mida mitte. Siiski suutis selline liigutus Postimees onlines aga mind üllatada. Uskumatud lood aga kahjuks nii on... Paranoia ? Eks see jääb igaühe enda hinnata. Tean vaid, et sellise kommentaari kirjutamisega saan enda peale suure pahameele, et jälle üks hull, kes arvab,et kusagil struktuurides ... aga midagi ei ole teha, kui selged faktid räägivad oma keelt. Kogu selle huumori peale tahaks rõhutada, et Rahvaliit ei kogunud allkirju meie elektrijaamade erastamise protsessi ajal mitte erakonna toetuspinna suurendamiseks vaid Eesti riigi strateegilise vara päästmiseks ja sama eesmärk on meil ka seekord riigimetsa kaitseks välja astudes. Tookord me oma eesmärgi saavutasime ja täna on eestimaalastel jätkuvalt üks madalama hinnaga elektrienergiaid Euroopas. Eks aeg näitab, kas suudame ka seekord soovitava tulemuse saavutada.
------------------------------------------------------------------------------------------------
Lisainfo:
Rahvaliidu pressiteade koos lisadega:
Täna, 12. aprillil tegi Eestimaa Rahvaliidu volikogu Riigikogu Rahvaliidu
fraktsioonile ülesandeks algatada Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena
Eesti riigimetsa tuleviku arutelu ning algatas allkirjade kogumise
riigimetsa kaitseks.
"Lisaks RMK reformile on koostamisel metsaseaduse põhimõttelised muudatused,
kuhu on peidetud võimalused riigimets kitsastes grupihuvides laiali jagada
ja maha müüa," ütles Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel
Rüütli. "Oleme seisukohal, et riigimetsa kui meie ühisvara tulevik vajab
igakülgset arutelu ja kogu ühiskonna üksmeelt, arvestades nii sotsiaalseid,
majanduslikke, regionaalseid kui ka kultuurilisi aspekte."
Rüütli hinnangul ei ole metskondade likvideerimine ainus kulutuste
vähendamise võimalus. "Kokku ei tohi hoida metsas töötavate inimeste arvelt,
vaid vähendada tuleks peakontoris ja regioonides töötavate inimeste arvu,"
tõdes Rüütli. "Sama on leidnud ka tunnustatud metsanduse spetsialistid, kes
peavad nii RMK reformi kui ka metsaseaduse muutmist läbimõtlematuks ja
vastutustundetuks," märkis Rüütli.
Uus kavandatav metsaseadus seab ohtu riigimetsa olemasolu, hoiu- ja
kaitsemetsad ning metsanduse arengukava kui rahvusliku kokkuleppe vajaduse.
Riigimetsa Majandamise Keskus on alustanud ulatuslikku metskondade
likvideerimist. 63-st metskonnast on kavas alles jätta vaid 17, 550-st
kõrgharitud metsandusspetsialistist jääks tööle vaid 250. Väidetavalt on
kavas lahutada metsa kasvatamine, majandamine ja müük. See aga lõhub
riigimetsanduse järjekestvuse, kaotab peremehe ning võib kaasa tuua
röövelliku metsaraide. Hääbumisele määratakse 50 elujõulist metsaküla ja
-asulat üle Eesti.
Need ennatlikud sammud seavad ohtu Eestimaast ligi veerandit katva hindamatu
väärtusega elu- ning looduskeskkonna - Eesti riigimetsa tuleviku.
Rahvaliidu volikogu on seisukohal, et Riigimets ei ole äriobjekt, vaid Eesti
rahvuslik rikkus, mis vajab meie kõigi ühist hoolt ja kaitset.
Lisainfo:
Karel Rüütli
Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees
524 6312
Karel.ryytli@riigikogu.ee
Manuela Pihlap
Eestimaa Rahvaliidu teabejuht
562 50398
Täiendav info:
Uue metsaseaduse eelnõu puuduseid:
1. Uuest metsaseadusest tahetakse välja viia minimaalne riigimetsa
pindala (20%) ja kaotada riigimetsa mõiste.
2. Uue metsaseadusega soovitakse luua võimalus riigimetsa
võõrandamiseks ja riigimetsa kasutusse andmiseks.
3. Uue metsaseadusega soovitakse nõrgendada kontrolli RMK tehingute
üle. Kinnisasja võõrandamise otsuse teeb nõukogu, kes kooskõlastab oma
otsuse riigivara valitsejaga, mis varem oli ministri pädevus.
4. Uus metsaseadus kaotab seadusest ära puistute raievanused, millest
alates lageraie on lubatud. Uue seaduse järgi hakkavad ministrid
raievanuseid kehtestama metsa majandamise eeskirjaga.
5. Uus metsaseadus kaotab ära metsanduse suunamiseks koostatava
arengukava vajaduse, mille Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule
arutamiseks. Arengukava koostamisel peaksid osalema uurimisasutused ja
metsandusega seotud olulised huvigrupid.
6. Uus metsaseadus annab RMK-le võimaluse äriühingute moodustamiseks ja
erasektori kaasamiseks, millega luuakse võimalused riigimetsa hiilivaks
erastamiseks.
7. Uus metsaseadus kaotab hoiumetsa ja kaitsemetsa kategooriad.
Eestimaa Rahvaliidu ettepanekud metsamajanduse efektiivsemaks muutmiseks:
1. Likvideerida regioonid ja viia metskonnad peakontori alluvusse,
ilma, et vähendada metskondade arvu. Peakontor saaks suurepäraselt
metskondade juhtimisega hakkama. Kontrolli tugevdamiseks võiks kaaluda
revidentmetsaülemate süsteemi taastamist.
2. Vähendada kulutusi metsade korraldamisele RMK enda koosseisus
olevate töötajate poolt.
3. Optimeerida peakontoris töötavate inimeste arvu, kokku ei saa hoida
ainult metsas töötavate inimeste arvelt.
4. RMK tihedam koostöö erametsandusega, pakkudes erametsaomanikele
teenuseid, nagu näiteks nõustamist ja informatsiooni. Juba praegu teeb RMK
koostööd erametsaomanikega nt. maapinna ettevalmistust erametsaomanikele.
Sellega suureneb RMK käive.
5. Enne reformi on vaja anda hinnang, kui palju läheb tänane RMK reform
maksma.
Rahvaliidu volikogu otsustas algatada täna allkirjade kogumise kampaania riigimetsa erastamise vastu. Rahvaliidu pressiteade selle avalduse kohta
jõudis kiiresti kõikidesse online uudisteportaalidesse. Siinkohal sügav kummardus Delfi, EPL online, ETV24, Õhtulehe ja ka teistele portaalidele, kes kajastasid minu meelest Eesti ühiskonna kontekstis täna üht olulisemat uudist ja teevad seda suurelt oma esilehtedel siiani. Nii nagu mujalgi saavutas see teade ka Postimehe veebikeskkonnas kiiresti palju kommentaare, sest see
teema on oluline paljudele eestimaalastele. Vaid mõne tunniga oli seal juba pea 80 kommentaari, mis olid valdavalt positiivsed ja tunnustasid õige asja nimel tegutsemist.
Ja siis ?!?!
Tuli vist kusagilt kõigevägevama käsk ja nimetatud uudis kadus koos kommentaaridega esilehelt ääreribale. Suhteliselt tiheda lehekülje külastajana saan vaid tõdeda, et reeglina enim kommenteeritud uudisega nii ei juhtu.
Ehk - palju õnne Eesti rahvale, kes hindab kõrgelt meie maailma edetabelites kõrgel kohal asetsevat ajakirjandusvabadust. Ega siin olegi midagi iriseda, iga lehe vastutavad väljaandjad teevad oma tööd ja teavad, mida nad peavad oluliseks ja mida mitte. Siiski suutis selline liigutus Postimees onlines aga mind üllatada. Uskumatud lood aga kahjuks nii on... Paranoia ? Eks see jääb igaühe enda hinnata. Tean vaid, et sellise kommentaari kirjutamisega saan enda peale suure pahameele, et jälle üks hull, kes arvab,et kusagil struktuurides ... aga midagi ei ole teha, kui selged faktid räägivad oma keelt. Kogu selle huumori peale tahaks rõhutada, et Rahvaliit ei kogunud allkirju meie elektrijaamade erastamise protsessi ajal mitte erakonna toetuspinna suurendamiseks vaid Eesti riigi strateegilise vara päästmiseks ja sama eesmärk on meil ka seekord riigimetsa kaitseks välja astudes. Tookord me oma eesmärgi saavutasime ja täna on eestimaalastel jätkuvalt üks madalama hinnaga elektrienergiaid Euroopas. Eks aeg näitab, kas suudame ka seekord soovitava tulemuse saavutada.
------------------------------------------------------------------------------------------------
Lisainfo:
Rahvaliidu pressiteade koos lisadega:
Täna, 12. aprillil tegi Eestimaa Rahvaliidu volikogu Riigikogu Rahvaliidu
fraktsioonile ülesandeks algatada Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena
Eesti riigimetsa tuleviku arutelu ning algatas allkirjade kogumise
riigimetsa kaitseks.
"Lisaks RMK reformile on koostamisel metsaseaduse põhimõttelised muudatused,
kuhu on peidetud võimalused riigimets kitsastes grupihuvides laiali jagada
ja maha müüa," ütles Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel
Rüütli. "Oleme seisukohal, et riigimetsa kui meie ühisvara tulevik vajab
igakülgset arutelu ja kogu ühiskonna üksmeelt, arvestades nii sotsiaalseid,
majanduslikke, regionaalseid kui ka kultuurilisi aspekte."
Rüütli hinnangul ei ole metskondade likvideerimine ainus kulutuste
vähendamise võimalus. "Kokku ei tohi hoida metsas töötavate inimeste arvelt,
vaid vähendada tuleks peakontoris ja regioonides töötavate inimeste arvu,"
tõdes Rüütli. "Sama on leidnud ka tunnustatud metsanduse spetsialistid, kes
peavad nii RMK reformi kui ka metsaseaduse muutmist läbimõtlematuks ja
vastutustundetuks," märkis Rüütli.
Uus kavandatav metsaseadus seab ohtu riigimetsa olemasolu, hoiu- ja
kaitsemetsad ning metsanduse arengukava kui rahvusliku kokkuleppe vajaduse.
Riigimetsa Majandamise Keskus on alustanud ulatuslikku metskondade
likvideerimist. 63-st metskonnast on kavas alles jätta vaid 17, 550-st
kõrgharitud metsandusspetsialistist jääks tööle vaid 250. Väidetavalt on
kavas lahutada metsa kasvatamine, majandamine ja müük. See aga lõhub
riigimetsanduse järjekestvuse, kaotab peremehe ning võib kaasa tuua
röövelliku metsaraide. Hääbumisele määratakse 50 elujõulist metsaküla ja
-asulat üle Eesti.
Need ennatlikud sammud seavad ohtu Eestimaast ligi veerandit katva hindamatu
väärtusega elu- ning looduskeskkonna - Eesti riigimetsa tuleviku.
Rahvaliidu volikogu on seisukohal, et Riigimets ei ole äriobjekt, vaid Eesti
rahvuslik rikkus, mis vajab meie kõigi ühist hoolt ja kaitset.
Lisainfo:
Karel Rüütli
Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees
524 6312
Karel.ryytli@riigikogu.ee
Manuela Pihlap
Eestimaa Rahvaliidu teabejuht
562 50398
Täiendav info:
Uue metsaseaduse eelnõu puuduseid:
1. Uuest metsaseadusest tahetakse välja viia minimaalne riigimetsa
pindala (20%) ja kaotada riigimetsa mõiste.
2. Uue metsaseadusega soovitakse luua võimalus riigimetsa
võõrandamiseks ja riigimetsa kasutusse andmiseks.
3. Uue metsaseadusega soovitakse nõrgendada kontrolli RMK tehingute
üle. Kinnisasja võõrandamise otsuse teeb nõukogu, kes kooskõlastab oma
otsuse riigivara valitsejaga, mis varem oli ministri pädevus.
4. Uus metsaseadus kaotab seadusest ära puistute raievanused, millest
alates lageraie on lubatud. Uue seaduse järgi hakkavad ministrid
raievanuseid kehtestama metsa majandamise eeskirjaga.
5. Uus metsaseadus kaotab ära metsanduse suunamiseks koostatava
arengukava vajaduse, mille Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule
arutamiseks. Arengukava koostamisel peaksid osalema uurimisasutused ja
metsandusega seotud olulised huvigrupid.
6. Uus metsaseadus annab RMK-le võimaluse äriühingute moodustamiseks ja
erasektori kaasamiseks, millega luuakse võimalused riigimetsa hiilivaks
erastamiseks.
7. Uus metsaseadus kaotab hoiumetsa ja kaitsemetsa kategooriad.
Eestimaa Rahvaliidu ettepanekud metsamajanduse efektiivsemaks muutmiseks:
1. Likvideerida regioonid ja viia metskonnad peakontori alluvusse,
ilma, et vähendada metskondade arvu. Peakontor saaks suurepäraselt
metskondade juhtimisega hakkama. Kontrolli tugevdamiseks võiks kaaluda
revidentmetsaülemate süsteemi taastamist.
2. Vähendada kulutusi metsade korraldamisele RMK enda koosseisus
olevate töötajate poolt.
3. Optimeerida peakontoris töötavate inimeste arvu, kokku ei saa hoida
ainult metsas töötavate inimeste arvelt.
4. RMK tihedam koostöö erametsandusega, pakkudes erametsaomanikele
teenuseid, nagu näiteks nõustamist ja informatsiooni. Juba praegu teeb RMK
koostööd erametsaomanikega nt. maapinna ettevalmistust erametsaomanikele.
Sellega suureneb RMK käive.
5. Enne reformi on vaja anda hinnang, kui palju läheb tänane RMK reform
maksma.
Friday, April 4, 2008
Eesti Post teel vabaturule?
Lähiajal suletakse üle Eesti 96 postkontorit. Ja nagu hiljuti Maalehest lugeda oli, võib neile veelgi lisa tulla. Kuigi Euroopa Liidu lepingutingimustest tulenevalt peab Eesti 2009. aastal oma postituru avama, on siiski võimalik leida arukaid lahendusi, et tulevikus iga inimene igas maanurgas oma saadetise kätte saaks ja ka ise võiks kirja või paki ilma suurema vaevata teele panna.
Euroopa Liiduga ühinemise leppe kohaselt peab Eesti postituru avama. Praegune jõuline “kahjumlike” postkontorite sulgemine maal tähendab ilmselt just seda, et riik valmistub aktsiaseltsi Eesti Post maha müüma.
Kinnitada tegudega Suurem osa Euroopa arenenud riike hoiab hoolega kinni kontrollist oma postiteenuste turu üle. Siinkohal tasuks eeskuju võtta kas või Soomest, kus postiturul on uutele tulijatele ja ka turusolkijatele pandud peale kõrge litsentsimaks, mistõttu keegi ei tule sinna riigi monopoli kõigutama.
Suure tõenäosusega võib väita, et kui meie postiturg üliliberaalse poliitika tagajärjel siiski täielikult avaneb, puhkeb suur tunglemine kojukannete pärast just Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kardetavasti ei huvita siis kedagi, kas ka Laimjala valla elanik oma kirjad kätte saab.
Postituruga kahjuks on asjalood niimoodi, et riik peabki linnades teenitud tulu arvelt tagama samaväärse teenuse kättesaadavuse ka maal, olenemata sellest, kus inimene elab. Eraettevõtja kindlasti ei hakka selle nimel pingutama, nii et kui riik annab praegu siin otsad käest, on meil tulevikus kaks valikut.
Esiteks, kas maksta riigieelarvest peale väga suuri summasid, tagamaks kõigile kõikjal võrdselt kättesaadav teenus, või kui kestab reformierakondlik, ainult kasumi teenimisele tuginev riigivalitsemine, siis peavadki maainimesed hakkama posti järel käima kaugel keskuses. Ja ilusat sõnamulinat, et iga päev hakkavad mööda külasid vurama kollased postiautod, meenutavad tulevikus parimal juhul vaid laulusõnad uhkest postipoisist maanteel.
Et Eesti Post tegevust korrastab, on ühtpidi vajalik, kuid kindlasti on siin ka riigil kohustus oma sõna öelda. Kui me oma inimestest tõesti hoolime, siis tuleb seda ka tegudega kinnitada, hoida postiteenus igal pool üle Eesti ühtviisi kättesaadav. Praegu kaotatakse kahjumis kontoreid, kõvasti investeeritakse uutesse tootmisliinidesse, ostetakse kokku uusi autosid ning renoveeritakse silmatorkavat kinnisvara.
Siit kumab läbi soov langetada kiiresti ebapopulaarsed otsused, et siis juba võimalikku aktsiamüügilepingusse sisse kirjutada vähem kohustusi eri piirkondades tegevuse jätkamiseks. Teiselt poolt on ettevõttel suured laenukohustused, mis sobib põhjenduseks, kui riik peaks Eesti Posti omaosaluse võõrandamisest saama pehmelt öeldes vaid sente.
Eesti Posti juhid on mitmel rindel paugutanud, et postiettevõte ei ole sotsiaalasutus. Tõsi, kuid siin ongi üks suur aga – pakutagu siis muid võimalusi, enne kui riigiettevõtte kaudu selja taga uksed kinni lüüakse.
Soovime õnne Sulev Valneril on paganama õigus, kui ta ütleb Maalehes tabavalt – rahvas sai täpselt seda, mida viimastel valimistel valis. Ja kui nii palju valijaid andis tänasele peaministriparteile suure toetuse (ja toetab seda rõõmsalt edasi), siis nüüd saab igaüks juba omal nahal tunda riigivalitsemist stiilis, mis ei hooli ei oma inimestest ega Eesti tasakaalustatud arengust.
Kõlanud on etteheiteid, et ka Rahvaliidu osalusega valitsuste ajal ei olnud näha seda õiget regionaalpoliitikat. Selgituseks nii palju, et praegune valitsus Reformierakonna juhtimisel suudab oma nõrkade koalitsioonipartnerite kaasanoogutamise taktis teha täpselt kõike seda, mida ta tahtis juba mõned aastad tagasi, kuid mille me siis õnneks suutsime ära hoida.
Jääb vaid üle Eesti rahvale selle valiku puhul õnne soovida.
*Lugu ilmus 03.04.2008 Maalehes
Euroopa Liiduga ühinemise leppe kohaselt peab Eesti postituru avama. Praegune jõuline “kahjumlike” postkontorite sulgemine maal tähendab ilmselt just seda, et riik valmistub aktsiaseltsi Eesti Post maha müüma.
Kinnitada tegudega Suurem osa Euroopa arenenud riike hoiab hoolega kinni kontrollist oma postiteenuste turu üle. Siinkohal tasuks eeskuju võtta kas või Soomest, kus postiturul on uutele tulijatele ja ka turusolkijatele pandud peale kõrge litsentsimaks, mistõttu keegi ei tule sinna riigi monopoli kõigutama.
Suure tõenäosusega võib väita, et kui meie postiturg üliliberaalse poliitika tagajärjel siiski täielikult avaneb, puhkeb suur tunglemine kojukannete pärast just Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kardetavasti ei huvita siis kedagi, kas ka Laimjala valla elanik oma kirjad kätte saab.
Postituruga kahjuks on asjalood niimoodi, et riik peabki linnades teenitud tulu arvelt tagama samaväärse teenuse kättesaadavuse ka maal, olenemata sellest, kus inimene elab. Eraettevõtja kindlasti ei hakka selle nimel pingutama, nii et kui riik annab praegu siin otsad käest, on meil tulevikus kaks valikut.
Esiteks, kas maksta riigieelarvest peale väga suuri summasid, tagamaks kõigile kõikjal võrdselt kättesaadav teenus, või kui kestab reformierakondlik, ainult kasumi teenimisele tuginev riigivalitsemine, siis peavadki maainimesed hakkama posti järel käima kaugel keskuses. Ja ilusat sõnamulinat, et iga päev hakkavad mööda külasid vurama kollased postiautod, meenutavad tulevikus parimal juhul vaid laulusõnad uhkest postipoisist maanteel.
Et Eesti Post tegevust korrastab, on ühtpidi vajalik, kuid kindlasti on siin ka riigil kohustus oma sõna öelda. Kui me oma inimestest tõesti hoolime, siis tuleb seda ka tegudega kinnitada, hoida postiteenus igal pool üle Eesti ühtviisi kättesaadav. Praegu kaotatakse kahjumis kontoreid, kõvasti investeeritakse uutesse tootmisliinidesse, ostetakse kokku uusi autosid ning renoveeritakse silmatorkavat kinnisvara.
Siit kumab läbi soov langetada kiiresti ebapopulaarsed otsused, et siis juba võimalikku aktsiamüügilepingusse sisse kirjutada vähem kohustusi eri piirkondades tegevuse jätkamiseks. Teiselt poolt on ettevõttel suured laenukohustused, mis sobib põhjenduseks, kui riik peaks Eesti Posti omaosaluse võõrandamisest saama pehmelt öeldes vaid sente.
Eesti Posti juhid on mitmel rindel paugutanud, et postiettevõte ei ole sotsiaalasutus. Tõsi, kuid siin ongi üks suur aga – pakutagu siis muid võimalusi, enne kui riigiettevõtte kaudu selja taga uksed kinni lüüakse.
Soovime õnne Sulev Valneril on paganama õigus, kui ta ütleb Maalehes tabavalt – rahvas sai täpselt seda, mida viimastel valimistel valis. Ja kui nii palju valijaid andis tänasele peaministriparteile suure toetuse (ja toetab seda rõõmsalt edasi), siis nüüd saab igaüks juba omal nahal tunda riigivalitsemist stiilis, mis ei hooli ei oma inimestest ega Eesti tasakaalustatud arengust.
Kõlanud on etteheiteid, et ka Rahvaliidu osalusega valitsuste ajal ei olnud näha seda õiget regionaalpoliitikat. Selgituseks nii palju, et praegune valitsus Reformierakonna juhtimisel suudab oma nõrkade koalitsioonipartnerite kaasanoogutamise taktis teha täpselt kõike seda, mida ta tahtis juba mõned aastad tagasi, kuid mille me siis õnneks suutsime ära hoida.
Jääb vaid üle Eesti rahvale selle valiku puhul õnne soovida.
*Lugu ilmus 03.04.2008 Maalehes
Subscribe to:
Posts (Atom)