Rummi toel päästetakse Padarit

Sotside esikirjutaja Hannes Rumm püüab täna ajakirjanduses avaldatud arvamusloos jätta muljet, et praeguses olukorras on süüdi kõik teised valitsused ning tänane rahandusminister püüab päästa, mida veel päästa annab.

Iseenesest on Rummi käitumine mõistetav - keegi ju peab dzotti ette hüppama! Kurb tõsiasi, mida sotsid täna tunnistada ei taha, on kahjuks see, et Rahvaliit, eesotsas endise rahandusminister Aivar Sõerdiga hoiatasid Padarit väga mitmel korral kahjulike tagajärgede eest, kui viimane hakkas vastu võtma 2007. aasta positiivset lisaeelarvet mahus 6,2 miljardit krooni.

Sellest suurest ampsust oli aga veel vähe. Lisaks koostati 2008. aasta eelarve, mis oli võrreldes 2007. aasta põhieelarvega veerandi võrra veelgi suurem. Seega raisati oma lubaduste katteks mõtlematult raha, mida täna oleks resveridena hädasti vaja. Rahvaliit hoiatas Padarit ja kogu koalitsiooni korduvalt selle sammu eest, kuna maailmamajanduses olid kõik ohumärgid languseks olemas ning Eesti edupäike juba pilve taha kaduma hakanud.

Aivar Sõerd on korduvalt öelnud, et suurim viga meie eelarvepoliitikas oli 2007. aastal positiivse lisaeelarve vastuvõtmine. Seda on nüüd kinnitanud ka tagantjärele Eesti Pank, kes tunnistab, et vaatamata mitmetele hoiatustele ei suutnud valitsus kulude kasvu piisavalt kiirelt ohjeldada ja kohandada end muutunud oludega. Just see Eesti Panga ülevaade kinnitab Rahvaliidu varasemat hoiatust, mille kohaselt poleks rahandusminister tohtinud raisata 2007. aasta ülejääke ja suurendada 2008. aasta eelarvet pretsedenditu 25% võrra.

Ma kirjutan seda kõike mitte eneseõigustuseks või tagantjärele targutamiseks vaid seetõttu, et hinge teeb haigeks, kui asja sisust kaugel asuvad tegelased hakkavad eelmist valitsust oma hullude otsuste tagajärgedes siunama. Samuti seepärast, et püütakse jätta muljet, et keegi ei näinud seda ette ja kui keegi oleks teadnud siis oleks teisiti teinud! See on selline demagoogia, et süda läheb pahaks - vaadake kasvõi meie pressiteateid alates 2007 aasta hiliskevadest ja sisuliselt kõik, mille eest Rahvaliit tol hetkel hoiatas, on kahjuks ka tõeks osutunud.

Aga ega paremaks pole ikka midagi läinud - meie majandusolukord muutub juba lausa tundidega, kuid tark ja "ettevõtjasõbralik" valitsus ei ole suutnud MITTE ÜHTEGI reaalset otsust vastu võtta, mis aitaks kaasa majanduse edenemisele. Kembeldakse omavahel ja valmistutakse vaid valimisteks. Isegi täna, kui peaks arutama majanduskriisi ( ja tõenäoliselt juba ka valitsuskriisi )lahenduste üle, ei ole see mitte võimalik! Miks? Sest peaministri arvates on ikka veel kõik majanduses enam-vähem ja endisest esisotsist rahandusminister peab osalema valimisüritustel ning kindlustama endale leiva ja rummi ka jaanipäevaks!

Siim Kallas soovitab Reformierakonda mitte valida!

Kuulates oravapartei raadioreklaami eurovalimiste teemal, ei uskunud ma oma kõrvu. Lugu lõppes ühe anekdoodiga, kus üks vend hakkas mereröövliks ja teine Euroopa Parlamendi saadikuks ning mõlemast pole peale seda valikut enam midagi kuulda. Tõepoolest õpetliku sisuga lugu ja olen 100 % nõus, et europarlamendi saadik ei tohiks mereröövli kombel Euroopa avarustel kaduma minna. Mitte, et oleksin rõõmus mereröövli kadumise üle, kuid mandaadiga saadik peaks siiski vahest vaatamas ja kuulamas käima, mida talle mandaadi andnud tegelased ka asjadest arvavad.

Aga mõeldes Kallase sõnumi peale hakkasin mõtlema selle peale, kes on meie „kadunud mereröövel” ja jõudsin väga sekgelt ühele järeldusele – oravapartei saadik Toomas on kadunud kui savi tiigipõhja! Kuulasin veel üks kord seda reklaami ja mõtlesin nende peale, kellest tõepoolest pole midagi kuulda ja ikka tulemus sama. Kohe mitte midagi ei meenu koos keskerakondalsega liberite fraktsioonis istuvast Toomasest Euroopa kontekstis. Võibolla on ta Euroopa tasemel tegija nagu oravad plakatitele on kleepinud ja ei tahagi, et tema suurtest tegudest siin paganate maal keegi midagi teab?

Vahet pole, mida ta ise arvab, vahet pole kas ta on jätkuvalt europarlamendi saadik või on vahepeal hakanud mereröövliks – selge on see, et kuulda pole temast mitte midagi ja seetõttu palubki oravapartei endine juht enam oravate poolt mitte hääletada. Oravad on Euroopa tasemel kaduvad väikesed koheva sabaga loomad, kellest peale Tallinna lennujaama uksest sisse astumist ei ole kuulda mitte midagi. Ja sellistele pole mõtet tõesti oma häält anda!

Minister Seederi kevadsõnum: valitsuserakondade maailmavaade on riigile kahjulik!

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil üllatas mind siiralt isamaalasest põllumajandusministri ülestunnistus, et tegelikkuses on valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade maailmavaated riigile kahjulikud. Tsitaat minister Seederi kommentaarist riigieelarve kärbete teemalisele küsimusele: "Nii et täna on selline olukord ja ma arvan, et kõikidel valitsuserakondadel tuleb oma poliitilisest maailmavaatest loobuda riigi huvide kasuks teatud määral. Ja see on paratamatu."

Ehk minu hinnangul andis ta selgelt mõista, et teataval määral tuleb siiski oma riigivaenulikku maailmavaadet jätkuvalt ellu viia!? Inimesetele aga kuulutatakse edasi, et see on hea neile ja riigile, samas ise on juba jõutud majanduskriisi tulemusel arusaamisele, et kõigi kolme maailmavaatelised seisukohad kahjustavad riiki.

Tuleb tõesti tunnistada, et tänasesse valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade poliitikud on viimastel päevadel rohkemgi teravaid märkusi teinud. Nimelt kolmapäevases Foorumi saates suutis üks juhtivatest oravatest anda eestimaalastele selge sõnumi, et täna oma inimesi ja riigi majandust abipakettidega turgutavad riigid on lollid . Ehk ta sisuliselt avaldas arvamust, et Saksamaa on loll, Soome on loll, Ameerika Ühendriigid ja Jaapan on päris lollid. Reformierakonna juhitud Eesti on tark.

Vot selline arrogantne enesekindlus paneb tõepoolest tundma heameelt selle üle, et endine majandusminister sukeldus eraärisse ning müüb kullakamakaid, mitte ei aita riigivankrit veelgi kiiremini kraavipõhja keerata. Sõnumiga, et ärme teeme midagi ja ootame - ei ole täna väga midagi peale hakata.

Riigil on vaja tegutseda selle nimel, et edaspidi hakkaks majandus taas kosuma ning selleks tuleb riigil ikka hing sees hoida, mitte lasta kõigel minna ammendunud ultraliberaalset teed. Kui vanker ikka kolinal mäest alla veereb, siis ei hakka ta mingi valemiga ise uuesti mäkke veerema - ikka on vaja kõrvalist abi, et ta taas ülesmäge lükata!

Lõpetuseks veelkord tunnustus põllumajandusministrile ja tõepoolest - lõpetage see riigile kahjulik tegutsemine ära.
Hakake tööle riigi huvidest lähtuvalt ja selleks teile ilusaid kevadpühi ning palju jõudu :-)

Kas valimistingimusi teeb politsei?

Oleks ju loogiline, et on avalikult kõigile teada, mis on lubatud võtted ja mis mitte. Seda ka näiteks valimiskampaanias. Paraku Eesti riigis see nii ei ole. Kuna alates 28. aprillist on poliitiline välireklaam keelatud, küsisime Vabariigi Valimiskomsjonilt 6 detailset küsimust valimisreklaami kohta - näiteks, kas kandidaatide autodel tohib olla erakonna logo, kas kandidat võib ringi käia oma nime kandva jopega või kas erakonna õhupall lapse käes on ka keelatud poliitiline välireklaam.

Valimiskomsjoni vastuse saab kokku võtta nii - proovige kõik ise järgi ja eks siis kohalik politsei otsustab, kas on rikkumine või mitte. Aga lugege ise:

Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 51 keelustab valimiste-eelsel ajal poliitilise välireklaami. Poliitilise välireklaami avalikustamisele kehtestatud piirangute rikkumine on väärtegu, mille kohtuväliseks menetlejaks on EPVS § 711 lõike 5 kohaselt politseiprefektuur. Iga isik, kes leiab, et § 51 nõudeid on rikutud, võib esitada avalduse politseile, kes menetleb iga juhtumit eraldi. Vabariigi Valimiskomisjon siinkohal ettekirjutusi teha ei saa. Seetõttu ei saa anda ka lõplikku vastust selle kohta, millised juhtumid täpselt käivad § 51 sõnastatud keelu alla ja mis mitte. § 51 sõnastus sätestab muuhulgas ka, et keelatud on „muu poliitiline välireklaam“, mis jätab ruumi tõlgendusteks. Täpsem § 51 rakendamise praktika kujuneb aja jooksul.


Milleks selline segadus ja pealekaebamise õhkonna tekitamine?