Mis toimub veemajanduse europrojektidega? 10.10.06, Vooremaa

Ehitushindade jõulise tõusu valguses, millest on tingitud ka tänaste veemajandusalaste hangete kallinemine, on päevakorda tõusnud kanalisatsiooni ja puhta vee süsteeme parendavate europrojektide edasine saatus.
Tõenäoliselt selgub, et konkreetselt Emajõe-Võhandu projekti ei saa enam Euroopa Liidu poolt praeguseks eraldatud summade eest täies mahus teostada. Palju projekt aga kallineb ja millise institutsiooni või osapoole abil lisafinantseering leitakse, on tänasel päeval veel koorumisjärgus faktid, mille puhul eksisteerivad ainult erinevad spekulatiivsed stsenaariumid.
Üks on siiski kindel – projektide katkijäämine ei saa olla variant, mida isegi kaaluda, sest EL-ga liitumisel võttis Eesti endale kohustuse viia kõikide omavalitsuste (k.a Emajõe-Võhandu valgalas paiknevate linnade-valdade) veemajanduse infrastruktuur vastavusse EL direktiividega. Sellest järeldub, et mittetäitmine läheb riigile suurema trahvi näol tervikuna kordi kallimaks kui ükskõik millise teise lahenduse leidmine.
ASi Emajõe Veevärk poolt tellitud pakkumiskutsedokument koos eskiisprojektiga kõikide omavalitsuste kohta saab valmis käesoleva aasta novembriks ja seejärel kuulutatakse tõenäoliselt 2007. aasta alguses välja ehitushange. Selle lõppemisel selgub parim pakkuja ja ka ehituse lõplik maksumus ning juba konkreetselt puudu olevad summad.

Erinevad stsenaariumid lisainvesteeringuks.
Projekti võimalikud lisarahastamise allikad oleksid: Euroopa Komisjoni lisatoetus, panus Eesti riigi eelarvest, panus kohalike omavalitsuste eelarvest ja kommertspangast laenu võtmine ASi Emajõe Veevärk poolt.
Saamaks lisainvesteeringut EL Ühtekuuluvusfondist, eeldab see uue suuremahulise taotluse tegemist, mille menetlusperiood on keskeltläbi kaks aastat. Antud variant tekitaks aga paratamatu katkestuse ehitusprotsessis ning venitaks viimase üle EL direktiividest tulenevate tähtaegade. Ja samuti ei ole tänaseks selge, kas komisjon üleüldse annaks loa projekti üldmahtu esimeses etapis vähendada.
Kohalikud omavalitsused, liitudes 2004. aastal ASiga Emajõe Veevärk, andsid 10% näol (516,6 miljonist kroonist) oma maksimaalpanuse projekti teostamiseks, millele ei ole reaalselt võimalik kohalike omavalitsuste niigi piiratud vahenditest lisa leida. Ka tööde mahtu pole ASiga Emajõe Veevärk seotud 22 omavalitsuses võimalik märkimisväärselt vähendada, sest juba algselt said välja valitud objektid-piirkonnad, kus probleem joogivee ja kanalisatsiooniga kõige suurem.
ASile Emajõe Veevärk laenukoormuse tekitamine on komplitseeritud, kuna hakkaks paratamatult väljenduma ebareaalselt kõrges teenustasuhinnas, mis ületaks kindlalt mitmeid kordi reaalseid piirhindu.
Seega — tänasel päeval on kõige reaalsem ja mõttekam riigi lisatoetuse leidmine. Arvestades, et ehitustsükkel hõlmab mitut aastat, saab puudu jääva summa jaotada mitme eelarveperioodi peale, mis võimaldab projekti teostamise rahalise tühimiku väiksemate osade kaupa mõistuspäraselt täita.
Sisuliselt kõik erinevates projektides osalevad vee-ettevõtted tegelevad lisavahendite leidmisega, et tagada Eesti erinevates piirkondades joogivee kvaliteedi parandamine ning reovee puhastussüsteemide uuendamine ning rajamine. Projektide lõppedes kaasneks tulevikuperspektiivis ka vee-ettevõtluse jätkusuutlikumaks muutumine ning suutlikkus pakkuda elanikkonnale senisest oluliselt kvaliteetsemat ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenust.
AS Emajõe Veevärk loodi Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil, et tagada EL poolt rahastatavas Emajõe-Võhandu suurprojektis osalevatele omavalitsustele maksimaalne toetus EL Ühtekuuluvusfondi poolt. ASiga Emajõe Veevärk ühines 22 omavalitsust, projektiga saadava toetuse suurusjärk on 516,6 miljonit krooni ning tegemist on EL Ühtekuuluvusfondi tagastamatu abiga.
Projekti eesmärk on viia ASiga Emajõe Veevärk ühinenud omavalitsuste veemajanduse infrastruktuur vastavusse EL direktiividega, mis võimaldab tagada kohalikule elanikkonnale kvaliteetse joogivee ning reovee puhastus- ja kanalisatsiooniteenuse.