Millisele maatükile viivad seeneniidid oravate tagatoast?

Kui algselt nägi looduskaitseseadus ette, et kinnisasja vahetamise otsustab Vabariigi Valitsus, siis millegipärast ei sobinud see omal ajal Reformierakondlasest keskkonnaminister Kranichile. Ja nii viidigi oravast ministriks oleku ajal sisse muudatus, mille kohaselt kinnisasja vahetamise otsustab keskkonnaminister. Samuti tehti ka teine väga huvitav muudatus – kui enne vahetati kinnisasjad pindala järgi, siis seaduse muudatusega hakati arvestama ka vahetatava kinnistu ökoloogilist väärtust. Sellist ettepanekut kaitses ägedalt toonane Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Neinar Seli, kes ei näinud mingisugust majanduslikku ohtu selles, et kui isik annab riigile eriti väärtusliku ökoloogilise kinnisasja, siis saab ta vastu majanduslikult kümme korda kallima kinnistu. Miks Kranich ja Seli sellist muudatust soovisid? Kas vastus peitub järgnevas:
Orav lahkus ministri ametist ja hakkas kuuldavasti ülikiiresti ise maid vahetama, milleks oli loodud ka vastav ettevõte. Ja nagu tänane Ekspress väidab oli Neinar Seli see mees, kelle vend andis perekond Kübaratele laenu looduskaitseliste kinnistute ostmiseks, et need hiljem vahetada piiranguteta kinnistute vastu. Täna töötab Margus Kübar Neinar Selile kuuluvas ettevõttes, kirjutab tänane leht. Milliste teenete eest töökoht saadi? Ajakirjanike väitel suutsid Kübarad vahetada enam kui 700 hektarit maad. Milline huvitav seos – ministeeriumis valmistab üks orav seaduse ette ja teine orav kaitseb seda Riigikogus. Link kaitsekõnele Riigikogus: http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/2001/05/t01051515-05.html

Antud juhul on küsimus eetikas ja tekib küsimus, kas pole tegemist endale loodud seadusega. Minu jaoks on siin suur küsimus selles, et miks meie uurimisasutused tunnevad huvi ainult osade maadevahetuste suhtes ning jättes suurimad vahetajad tähelepanu alt välja. Ei ole suureks saladuseks, et Tartu suurärimeees on olnud pikka aega meie peaministri hää sõber ja ...
Seega võib Eesti Ekspressis täna avaldatud skeemi edasine uurimine anda väga huvitavaid tulemusi. Uurige, head inimesed! Mulle jääb vaid küsimus, kas meie peaminister lähtuks Euroopalikust poliitilisest kultuurist ning loobuks oma kõrgest ametipostist, kui teda kahtlustused peaksid tabama?

Isiklikult olen seisukohal, et riik peab tagama ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitse ning selleks on vaja moodustada kaitsealad. Teatud juhtudel on sellistes kohtades maa sihtotstarbeline kasutus piiratud. Riik aga peab arvestama ka kodanike õigustega omale maale. On mõistetav, et isikutele ei meeldi, kui keegi asub piiranguid seadma tema omandis oleval maal. Selleks et kaitsta looduslikku mitmekesisust tuleb leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus. On ilmne, et riik peab kaaluma mõlema poole huve ja tegema mõlemaid pooli rahuldava otsuse. Selleks, et maaomanike õigused ei oleks riivatud, on vaja piirangutega kinnistu eest õiglast hüvitist. Maadevahetussüsteemi näol on tegemist lahendusega, kus kaitstud on nii looduslik mitmekesisus kui ka looduskaitselise kinnistu omanike huvid.

Miks ma seda kirjutan?
Aga selleks, et olles lugenud tänaseid lehti tekib tunne, et oravad püüvad kiiresti, kiiresti oma pesasid kaitsma hakata. Nagu ikka on parim kaitse rünnak ja praegu tundub, et nad justkui oleksid midagi teinud selleks, et maadevahetustele piir panna. Ei tea kas naerda või nutta sest see, mida oravad on selles valdkonnas teinud, on ülalpool kirjeldatud ja lingiga faktile ka suunatud. Tänane valitsus ei ole aga nn maadevahetuse süsteemis midagi muutunud. Ainukese muudatusettepaneku sellesse eelnõusse tegi eelmine keskkonnaminister, rahvaliitlane Rein Randver. Tänaseks jõustunud seadusesätte mõte oli looduskaitseseaduse muutmine selliselt, et need kinnisasjad, mis on omandatud pärast nende kaitse alla võtmist, ei kuulu vahetamisele. Ja kui oravad nüüd soovivad seda enda arvele kirjutada, tundub mulle küll, et teie tagatoas pakutavad seened tekitavad kummalist kõrvalmõju!