Riigikogus saalis on infotund opositsioonisaadikutele üks väheseid võimalusi otse ministritelt küsida erinevatel teemadel. Olen ikka küsinud omavalitsuste teemadel ning kui kevadel suutsin peaministri endast välja viia väitega, et omavalitsustele tekitab Euroopa raha lisaks millegi ära tegemise rõõmule ka selgelt likviidsusprobleeme, siis sügis algas minu jaoks peaministri tõdemusega, et meie omavalitsused ei ole Euroopa kontekstis kindlasti mitte vaesed, vaid pigem siis vist oleme juba jõukad …
Selgituseks ka kevadisele arvamusele veel seda, et minu väide põhines selgelt sellel, et kogu meie investeerimistegevus on läinud avalikus sektoris projektipõhiseks ning tihti ei tehta kohapeal mitte neid tegevusi, mida esmajärjekorras vaja oleks, vaid tegeleme nendega, kuhu on võimalik raha juurde saada ning seetõttu ka omafinantseering liigub teisestesse prioriteetidesse.
Loomulikult on rahaline ressurss omavalitsuste jaoks ühesugune väärtus sõltumata tema päritolust, kuid oma igapäevategevuste ja kohustuste täitmiseks tekitab projektipõhine elu siiski palju probleeme juurde.
Riigikohtu lahendist
President juhtis oma seekordses sügishooaja avakõnes Riigikogu liikmetele muuhulgas tähelepanu sellele, et vaatamata poolteist aastat tagasi tehtud Riigikohtu otsusele ei ole tänaseni eraldatud valdade ja linnade ülesandeid- ehk mis on siis kohalikud ülesanded ja mis riiklikud.
Seda teemat veidi uurides sai mulle selgeks, et tegelikkuses on see takerdunud ning seetõttu küsisin seda ka austet peaministrilt. Tema vastus oli muidugi klassikaline, et tegemist on protsessiga ning juba selle aasta eelarves sellega arvestati! Seda kahjuks ei õnnestunud enam küsida, milles see küll väljendub?
Kohustus sellega tegelda anti valitsuses loomulikult vastavale ministeeriumile ning ainus dokument, mis mul selle valdkonna arengus leida õnnestus, kandis toredat pealkirja „Kohustuslike kohaliku omavalitsuse ülesannete ja kohaliku omavalitsuse üksuste täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise juhend“ . Kõlab ju toredasti.
Reaalselt on lisaks arutlemisele ja juhendi tegemisele omavalitsustele antud viimastel aastatel mitmeid uusi ülesandeid ikka pigem juurde ning vastavalt põhiseadusele peaks nendega kaasnema ka vahendid, kuid neid ju ei ole juurde antud, pigem vastupidi ning seetõttu ei saa sellest loogikast kohe kuidagi aru.
Taas näitas valitsusjuht ennast ikka uskumatu jutuvestjana, kui kinnitas tõsise näoga, et meie omavalitsused ei ole vaesed, vaid kuulume ikka Euroopas paremate sekka – tõeline klassika on ikka võrdlus, et loomulikult jääb meie KOV-de 25 % osakaal avaliku sektori osast alla Rootsi ja Taani üle 50% osale, kuid eestlased peaks siiski uhked olema. Meil on küll pikk tee naabriteni, kuid Malta 1,5 %-le paneme ikka pikalt ära. Rõõmustagem eestimaalased,rõõmustagem.
Tegelikkuses ei olegi ju probleemiks mingi statistilise % suurus iseenesest, vaid ikka kohustuste ja vahendite omavaheline suhe ning seeläbi kohalike omavalitsuste toimiminening teenuste pakkumine ja see on Eestis ikka väga käest ära läinud. ´
Lisaks ressursside vähendamisele on kõrgiks muutunud ka riigivalitsejate suhtumine omavalitsustesse, kui mingitesse tüütutesse putukatesse, kes justkui ei oleks mingi osa meie riigi süsteemist. See suhtumine väljendub ilmekalt erinevates debattides ja kahjks ka riigieelarve läbirääkimistel.
Põhiseaduse § 154 sätestab et kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki omavalitsuse küsimusi iseseisvalt. Oma küsimuste iseseisev otsustamine tähendab omavalitsuste autonoomiat, mis on Euroopa kohaliku omavalitsuse harta aluspõhimõte.
Kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõte eksisteerib avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides. Selle põhiseadusliku väärtuse kaitsele peavad olema suunatud ka meie edasised sammud partnerlussuhtes riik vs omavalitsus.
Showing posts with label Kodust algab Eestimaa. Show all posts
Showing posts with label Kodust algab Eestimaa. Show all posts
Wednesday, September 14, 2011
Sunday, February 6, 2011
Head Eesti inimesed...
Valimiskampaania on täies hoos ning kuigi eeldada võis, et sel korral ei ole erakondadel väga palju rahalise katteta populistlikke lubadusi, siis tuleb tõdeda, et eeldused ei pidanud paika.
Täna võib valija vaid kindel olla, et tema kindel võit on vaid siis, kui ta loeb veidi sisulisemalt ka erakondade programme ning alles siis teeb järelduse, kelle lubadused peavad suures osas vett ja kelle omad kohe üldse mitte.
Ma ei hakkagi siinkohal nende platvormide ja seisukohtade üle targutama, kuid mul on heameel, et SDE valimisprogrammile on suudetud ka finantsplaan juurde lisada ning ka see võiks olla uus ning järgitav algus Eesti valimiskampaanias. Loomulikult on iseasi, kas need plaanid kõigile meeldivad, kuid need looks vähemalt aluse sisukaks diskussiooniks ning reaalseteks poliitilisteks valikuteks.
Kokkuvõttes on minu tänase postituse mõte see, et blogi jälgijad loodetavasti viitsivad veidi rohkem ka vaadata sõnumite taha ning teisalt panen siia ka paar linki, et teil meelest ära ei läheks, mida sotsid teleekraani kaudu lubavad ning uurige siis lisa, kuidas need plaanid oleks võimalik ka ellu viia - www.sotsdem.ee
Lingid SDE reklaamidele:
http://www.youtube.com/watch?v=nkaqcKRKprY
http://www.youtube.com/watch?v=iDCCFfBkznE
Täna võib valija vaid kindel olla, et tema kindel võit on vaid siis, kui ta loeb veidi sisulisemalt ka erakondade programme ning alles siis teeb järelduse, kelle lubadused peavad suures osas vett ja kelle omad kohe üldse mitte.
Ma ei hakkagi siinkohal nende platvormide ja seisukohtade üle targutama, kuid mul on heameel, et SDE valimisprogrammile on suudetud ka finantsplaan juurde lisada ning ka see võiks olla uus ning järgitav algus Eesti valimiskampaanias. Loomulikult on iseasi, kas need plaanid kõigile meeldivad, kuid need looks vähemalt aluse sisukaks diskussiooniks ning reaalseteks poliitilisteks valikuteks.
Kokkuvõttes on minu tänase postituse mõte see, et blogi jälgijad loodetavasti viitsivad veidi rohkem ka vaadata sõnumite taha ning teisalt panen siia ka paar linki, et teil meelest ära ei läheks, mida sotsid teleekraani kaudu lubavad ning uurige siis lisa, kuidas need plaanid oleks võimalik ka ellu viia - www.sotsdem.ee
Lingid SDE reklaamidele:
http://www.youtube.com/watch?v=nkaqcKRKprY
http://www.youtube.com/watch?v=iDCCFfBkznE
Monday, March 15, 2010
Riigikogu kohti ostetakse nagu kartuleid Nõmme turul
On kurb, et Riigikogu kohti ostetakse nagu kartuleid Nõmme turul, kuid Rahvaliit ei kao, arvab Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember.
Reedel teatasid parteist lahkumisest ja Reformierakonda astumisest riigikogulane Tarmo Mänd, endine rahandusminister Aivar Sõerd ja Rahvaliidu Järvamaa maakonnaühenduse endine juht Kaja Sepp. Lember rääkis ETV saates "Terevisioon", et ta usub, et Tarmo Männi käitumisele annavad tema valimisringkonna inimesed selge hinnangu, ja et ta on kurb, et Aivar Sõerd selle intriigiga kaasa läks.
"Kui Aivar Sõerd räägib oma maailmavaatelisest lähenemisest ja mõtetest seoses Reformierakonnaga, siis võib temast inimlikult aru saada," rääkis Rahvaliidu aseesimees. "Aga kui me räägime Tarmo Männist, kes on aastaid väga tugevalt kritiseerinud Reformierakonna poliitikat ja nimelt tema samme majanduspoliitikas, ja täna leiab äkki, et see on tema koduerakond ja see erakond talle väga hästi passib - /---/ see on natuke koomiline."
Lemberi arvates on Rahvaliidu tänasesse olukorda viinud eelkõige väline surve, mitte erakonnasisesed põhjused.
Lemberi sõnul on alati olemas inimesi, kes tahavad olla võitja paadis, kuid erakond on meeskonnatöö ning ta ei pea õigeks ühekaupa ümberistumist. Tema hinnangul on Rahvaliidus justkui üks põlvkond puudu. Ta ütles, et noorte seltskond tuleb jõuliselt peale ning kuigi neil on kontakte, sidemeid ja kogemusi vähem, peaks sündima sünergia.
"Iseküsimus on see, kui hästi on seda täna suudetud rakendada, aga veel kord ütlen, et erakond on meeskonnatöö ja ma usun väga, et me suudame tekitada ühtse nägemuse, kuidas minna edasi. Ja seal on võimalikud variandid," ütles Lember.
"Otsused tuleb teha kiiresti ja jõuliselt"
Lember kinnitas, et Rahvaliidus on omajagu inimesi, kes tahaksid ühinemist või koostöö tihendamist sotsiaaldemokraatidega.
"Diskussioon võimaliku ühinemise või koostöö tihendamise üle on ju käinud päris pikka aega ja mingid alged on aastas 2005 ja sügisel sai see uue hoo," rääkis Rahvaliidu aseesimees, kelle arvates peaksid kaks erakonda koos maha istuma, olukorra kaardistama ning tegema selgeks, kas ühinemisel "on jumet". Ta nentis ühtlasi, et mõnes valdkonnas ei ole Rahvaliidul pädevust, mis on sotsiaaldemokraatidel olemas.
"Eesti ühiskonnas on täna mõnes mõttes see ootus olemas, et inimesel oleks valida väga selgelt midagi muud, kui nii-öelda väga liberaalset tandemit - IRL-i ja Reformi - või siis väga pealinnakeskset Keskerakonda," rääkis Lember.
* Kogu intervjuud saates Terevisioon saad vaadata siit: http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=31193
Reedel teatasid parteist lahkumisest ja Reformierakonda astumisest riigikogulane Tarmo Mänd, endine rahandusminister Aivar Sõerd ja Rahvaliidu Järvamaa maakonnaühenduse endine juht Kaja Sepp. Lember rääkis ETV saates "Terevisioon", et ta usub, et Tarmo Männi käitumisele annavad tema valimisringkonna inimesed selge hinnangu, ja et ta on kurb, et Aivar Sõerd selle intriigiga kaasa läks.
"Kui Aivar Sõerd räägib oma maailmavaatelisest lähenemisest ja mõtetest seoses Reformierakonnaga, siis võib temast inimlikult aru saada," rääkis Rahvaliidu aseesimees. "Aga kui me räägime Tarmo Männist, kes on aastaid väga tugevalt kritiseerinud Reformierakonna poliitikat ja nimelt tema samme majanduspoliitikas, ja täna leiab äkki, et see on tema koduerakond ja see erakond talle väga hästi passib - /---/ see on natuke koomiline."
Lemberi arvates on Rahvaliidu tänasesse olukorda viinud eelkõige väline surve, mitte erakonnasisesed põhjused.
Lemberi sõnul on alati olemas inimesi, kes tahavad olla võitja paadis, kuid erakond on meeskonnatöö ning ta ei pea õigeks ühekaupa ümberistumist. Tema hinnangul on Rahvaliidus justkui üks põlvkond puudu. Ta ütles, et noorte seltskond tuleb jõuliselt peale ning kuigi neil on kontakte, sidemeid ja kogemusi vähem, peaks sündima sünergia.
"Iseküsimus on see, kui hästi on seda täna suudetud rakendada, aga veel kord ütlen, et erakond on meeskonnatöö ja ma usun väga, et me suudame tekitada ühtse nägemuse, kuidas minna edasi. Ja seal on võimalikud variandid," ütles Lember.
"Otsused tuleb teha kiiresti ja jõuliselt"
Lember kinnitas, et Rahvaliidus on omajagu inimesi, kes tahaksid ühinemist või koostöö tihendamist sotsiaaldemokraatidega.
"Diskussioon võimaliku ühinemise või koostöö tihendamise üle on ju käinud päris pikka aega ja mingid alged on aastas 2005 ja sügisel sai see uue hoo," rääkis Rahvaliidu aseesimees, kelle arvates peaksid kaks erakonda koos maha istuma, olukorra kaardistama ning tegema selgeks, kas ühinemisel "on jumet". Ta nentis ühtlasi, et mõnes valdkonnas ei ole Rahvaliidul pädevust, mis on sotsiaaldemokraatidel olemas.
"Eesti ühiskonnas on täna mõnes mõttes see ootus olemas, et inimesel oleks valida väga selgelt midagi muud, kui nii-öelda väga liberaalset tandemit - IRL-i ja Reformi - või siis väga pealinnakeskset Keskerakonda," rääkis Lember.
* Kogu intervjuud saates Terevisioon saad vaadata siit: http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=31193
Thursday, October 1, 2009
Kellel ma ääle annassi. Kizberg. Ehk mitte s... pole muutunud!
Kellel ma ääle annassi
August Kizberg
Küll jooseva ja sõideva na ringi
ja kulutava raha, suud ja kingi.
Ja egaüits püünd puru silmä aia,
et muku esi jälle pukki saia.
Kik kitva endä, laitva tõisi vahvast,
ja keäki ei hooli maast ja rahvast,
kas mingu krooni kurss ka nolli pääle,
kui muku annassime neile ääle!
Mis kasu om nüid keaki tost saanu,
et naa om rahva vastamisi aanu,
et üits on sots ja tõne enamline
ja kolmas, kuri tiid mis nimeline!
Kik omma nemä essiteele viitu,
kas lugegu end maa- või taevaliitu,
ja tüü- ja rahvaerakonnalise
om üttemmuudu- lüüdu inemise!
Kes rahva kasust kõneleva, trükva
ja esi muku valitsema tükva,
kae noo oss vaja asjast eemal aia,
sis võissi vast ehk asjast asi saia!
August Kizberg
Küll jooseva ja sõideva na ringi
ja kulutava raha, suud ja kingi.
Ja egaüits püünd puru silmä aia,
et muku esi jälle pukki saia.
Kik kitva endä, laitva tõisi vahvast,
ja keäki ei hooli maast ja rahvast,
kas mingu krooni kurss ka nolli pääle,
kui muku annassime neile ääle!
Mis kasu om nüid keaki tost saanu,
et naa om rahva vastamisi aanu,
et üits on sots ja tõne enamline
ja kolmas, kuri tiid mis nimeline!
Kik omma nemä essiteele viitu,
kas lugegu end maa- või taevaliitu,
ja tüü- ja rahvaerakonnalise
om üttemmuudu- lüüdu inemise!
Kes rahva kasust kõneleva, trükva
ja esi muku valitsema tükva,
kae noo oss vaja asjast eemal aia,
sis võissi vast ehk asjast asi saia!
Wednesday, April 29, 2009
Rummi toel päästetakse Padarit
Sotside esikirjutaja Hannes Rumm püüab täna ajakirjanduses avaldatud arvamusloos jätta muljet, et praeguses olukorras on süüdi kõik teised valitsused ning tänane rahandusminister püüab päästa, mida veel päästa annab.
Iseenesest on Rummi käitumine mõistetav - keegi ju peab dzotti ette hüppama! Kurb tõsiasi, mida sotsid täna tunnistada ei taha, on kahjuks see, et Rahvaliit, eesotsas endise rahandusminister Aivar Sõerdiga hoiatasid Padarit väga mitmel korral kahjulike tagajärgede eest, kui viimane hakkas vastu võtma 2007. aasta positiivset lisaeelarvet mahus 6,2 miljardit krooni.
Sellest suurest ampsust oli aga veel vähe. Lisaks koostati 2008. aasta eelarve, mis oli võrreldes 2007. aasta põhieelarvega veerandi võrra veelgi suurem. Seega raisati oma lubaduste katteks mõtlematult raha, mida täna oleks resveridena hädasti vaja. Rahvaliit hoiatas Padarit ja kogu koalitsiooni korduvalt selle sammu eest, kuna maailmamajanduses olid kõik ohumärgid languseks olemas ning Eesti edupäike juba pilve taha kaduma hakanud.
Aivar Sõerd on korduvalt öelnud, et suurim viga meie eelarvepoliitikas oli 2007. aastal positiivse lisaeelarve vastuvõtmine. Seda on nüüd kinnitanud ka tagantjärele Eesti Pank, kes tunnistab, et vaatamata mitmetele hoiatustele ei suutnud valitsus kulude kasvu piisavalt kiirelt ohjeldada ja kohandada end muutunud oludega. Just see Eesti Panga ülevaade kinnitab Rahvaliidu varasemat hoiatust, mille kohaselt poleks rahandusminister tohtinud raisata 2007. aasta ülejääke ja suurendada 2008. aasta eelarvet pretsedenditu 25% võrra.
Ma kirjutan seda kõike mitte eneseõigustuseks või tagantjärele targutamiseks vaid seetõttu, et hinge teeb haigeks, kui asja sisust kaugel asuvad tegelased hakkavad eelmist valitsust oma hullude otsuste tagajärgedes siunama. Samuti seepärast, et püütakse jätta muljet, et keegi ei näinud seda ette ja kui keegi oleks teadnud siis oleks teisiti teinud! See on selline demagoogia, et süda läheb pahaks - vaadake kasvõi meie pressiteateid alates 2007 aasta hiliskevadest ja sisuliselt kõik, mille eest Rahvaliit tol hetkel hoiatas, on kahjuks ka tõeks osutunud.
Aga ega paremaks pole ikka midagi läinud - meie majandusolukord muutub juba lausa tundidega, kuid tark ja "ettevõtjasõbralik" valitsus ei ole suutnud MITTE ÜHTEGI reaalset otsust vastu võtta, mis aitaks kaasa majanduse edenemisele. Kembeldakse omavahel ja valmistutakse vaid valimisteks. Isegi täna, kui peaks arutama majanduskriisi ( ja tõenäoliselt juba ka valitsuskriisi )lahenduste üle, ei ole see mitte võimalik! Miks? Sest peaministri arvates on ikka veel kõik majanduses enam-vähem ja endisest esisotsist rahandusminister peab osalema valimisüritustel ning kindlustama endale leiva ja rummi ka jaanipäevaks!
Iseenesest on Rummi käitumine mõistetav - keegi ju peab dzotti ette hüppama! Kurb tõsiasi, mida sotsid täna tunnistada ei taha, on kahjuks see, et Rahvaliit, eesotsas endise rahandusminister Aivar Sõerdiga hoiatasid Padarit väga mitmel korral kahjulike tagajärgede eest, kui viimane hakkas vastu võtma 2007. aasta positiivset lisaeelarvet mahus 6,2 miljardit krooni.
Sellest suurest ampsust oli aga veel vähe. Lisaks koostati 2008. aasta eelarve, mis oli võrreldes 2007. aasta põhieelarvega veerandi võrra veelgi suurem. Seega raisati oma lubaduste katteks mõtlematult raha, mida täna oleks resveridena hädasti vaja. Rahvaliit hoiatas Padarit ja kogu koalitsiooni korduvalt selle sammu eest, kuna maailmamajanduses olid kõik ohumärgid languseks olemas ning Eesti edupäike juba pilve taha kaduma hakanud.
Aivar Sõerd on korduvalt öelnud, et suurim viga meie eelarvepoliitikas oli 2007. aastal positiivse lisaeelarve vastuvõtmine. Seda on nüüd kinnitanud ka tagantjärele Eesti Pank, kes tunnistab, et vaatamata mitmetele hoiatustele ei suutnud valitsus kulude kasvu piisavalt kiirelt ohjeldada ja kohandada end muutunud oludega. Just see Eesti Panga ülevaade kinnitab Rahvaliidu varasemat hoiatust, mille kohaselt poleks rahandusminister tohtinud raisata 2007. aasta ülejääke ja suurendada 2008. aasta eelarvet pretsedenditu 25% võrra.
Ma kirjutan seda kõike mitte eneseõigustuseks või tagantjärele targutamiseks vaid seetõttu, et hinge teeb haigeks, kui asja sisust kaugel asuvad tegelased hakkavad eelmist valitsust oma hullude otsuste tagajärgedes siunama. Samuti seepärast, et püütakse jätta muljet, et keegi ei näinud seda ette ja kui keegi oleks teadnud siis oleks teisiti teinud! See on selline demagoogia, et süda läheb pahaks - vaadake kasvõi meie pressiteateid alates 2007 aasta hiliskevadest ja sisuliselt kõik, mille eest Rahvaliit tol hetkel hoiatas, on kahjuks ka tõeks osutunud.
Aga ega paremaks pole ikka midagi läinud - meie majandusolukord muutub juba lausa tundidega, kuid tark ja "ettevõtjasõbralik" valitsus ei ole suutnud MITTE ÜHTEGI reaalset otsust vastu võtta, mis aitaks kaasa majanduse edenemisele. Kembeldakse omavahel ja valmistutakse vaid valimisteks. Isegi täna, kui peaks arutama majanduskriisi ( ja tõenäoliselt juba ka valitsuskriisi )lahenduste üle, ei ole see mitte võimalik! Miks? Sest peaministri arvates on ikka veel kõik majanduses enam-vähem ja endisest esisotsist rahandusminister peab osalema valimisüritustel ning kindlustama endale leiva ja rummi ka jaanipäevaks!
Wednesday, March 25, 2009
Miks Nestor pada ajab?
Eile Riigikogus toimunud Reiljani ja Tuiksoo saadikupuutumatuse võtmist kommenteerinud rahvasaadik ja tõenäoline Eesti uus rahakotihoidja Eiki Nestor eksitab teadlikult avalikkust. Ma lihtsalt ei tahaks uskuda, et poliitveterani mälu hakkab alt vedama ja seetõttu tundus tema poolt väljaöeldu pehmelt öeldes pahatahtlik vale.
Ta väitis, et kui ühelt endiselt rohelise keskkonna eest vastutaval oravast ministril puutumatust omal ajal ära võeti, siis olla ta tulnud Riigikogu pulti ning rääkinud, miks tema saba enam ei peaks kaitse all olema ning selle vabaks laskmise üle siirast rõõmu tunneb. Ta olla kohe puldist ise palunud, et saalisviibijad tema puutumatuse ikkest vabaks laseks, et siis kogu Eestimaa saaks tema saba kohevust ja pähklikuhja vägevust koos kohtuga hinnata.
Nimelt kritiseeris Nestor eile Tuiksood ja Reiljanit selle eest, et nemad sarnaselt ei käitunud ja kohe üldse mitte saalis istudes seda komejanti ise kaasa ei mänginud.
Kas tulevane rahapaja tassija on tõesti unustanud, et seadus seda ei luba? Nimelt Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei luba saadikul sellisel puhul sõna võtta ega hääletada. Seda ei saanud ka teha oma ajal härrasmees, kellele ta viitas ja seetõttu tundub mulle küll, et Nestor lihtsalt ajas rahvale pada ning üritas selge pahatahtlikkusega oma kolleege irooniliselt mustata.
-------------------------------------------------------------------------------------
Ja väikese vihjena võib lugeda ka allolevat seadusepunkti, millest kohe kuidagi kaksipidi aru ei tohiks saada...
RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS
§ 151. Ettepaneku arutamise kord
(1) Ettepaneku arutamine algab selle esitaja ettekandega. Käesoleva seaduse § 149 punktis 3 nimetatud ettepaneku arutamisel esinevad ettekannetega ka põhiseaduskomisjoni esindaja ning arutatava seaduse või Riigikogu otsuse Riigikogu menetluses olnud eelnõu juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse.
(2) Ettepaneku arutamisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad.
(3) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja ettepaneku hääletamisele.
(4) Kui ettepanek puudutab Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmist, siis see Riigikogu liige sõna võtta ega hääletada ei tohi.
(5) Käesoleva seaduse § 149 punktides 1 ja 2 nimetatud ettepanekute toetamiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Käesoleva seaduse § 149 punktis 3 nimetatud ettepaneku toetamiseks on nõutav poolthäälteenamus.
(6) Käesoleva seaduse § 149 punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel vormistatakse Riigikogu otsustus Riigikogu otsusena.
Kes viitsib võib ka lugeda vastavat stenogrammi Riigikogu ajaloo arhiivist: http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/1996/04/t96042913.html
Ta väitis, et kui ühelt endiselt rohelise keskkonna eest vastutaval oravast ministril puutumatust omal ajal ära võeti, siis olla ta tulnud Riigikogu pulti ning rääkinud, miks tema saba enam ei peaks kaitse all olema ning selle vabaks laskmise üle siirast rõõmu tunneb. Ta olla kohe puldist ise palunud, et saalisviibijad tema puutumatuse ikkest vabaks laseks, et siis kogu Eestimaa saaks tema saba kohevust ja pähklikuhja vägevust koos kohtuga hinnata.
Nimelt kritiseeris Nestor eile Tuiksood ja Reiljanit selle eest, et nemad sarnaselt ei käitunud ja kohe üldse mitte saalis istudes seda komejanti ise kaasa ei mänginud.
Kas tulevane rahapaja tassija on tõesti unustanud, et seadus seda ei luba? Nimelt Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei luba saadikul sellisel puhul sõna võtta ega hääletada. Seda ei saanud ka teha oma ajal härrasmees, kellele ta viitas ja seetõttu tundub mulle küll, et Nestor lihtsalt ajas rahvale pada ning üritas selge pahatahtlikkusega oma kolleege irooniliselt mustata.
-------------------------------------------------------------------------------------
Ja väikese vihjena võib lugeda ka allolevat seadusepunkti, millest kohe kuidagi kaksipidi aru ei tohiks saada...
RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS
§ 151. Ettepaneku arutamise kord
(1) Ettepaneku arutamine algab selle esitaja ettekandega. Käesoleva seaduse § 149 punktis 3 nimetatud ettepaneku arutamisel esinevad ettekannetega ka põhiseaduskomisjoni esindaja ning arutatava seaduse või Riigikogu otsuse Riigikogu menetluses olnud eelnõu juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse.
(2) Ettepaneku arutamisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad.
(3) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja ettepaneku hääletamisele.
(4) Kui ettepanek puudutab Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmist, siis see Riigikogu liige sõna võtta ega hääletada ei tohi.
(5) Käesoleva seaduse § 149 punktides 1 ja 2 nimetatud ettepanekute toetamiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Käesoleva seaduse § 149 punktis 3 nimetatud ettepaneku toetamiseks on nõutav poolthäälteenamus.
(6) Käesoleva seaduse § 149 punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel vormistatakse Riigikogu otsustus Riigikogu otsusena.
Kes viitsib võib ka lugeda vastavat stenogrammi Riigikogu ajaloo arhiivist: http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/1996/04/t96042913.html
Wednesday, March 4, 2009
Kohalike omavalitsustega ei tohi mängida!
Sellise sõnumi andis professor Sulev Mäeltsemees Kiisleri plaani kommenteerides. Sel nädalal on siis jälle käes see aeg, kus alustati nn uue haldusreformi tegemist. Idee on küll vana aga emotsioon on uus. Ausalt öeldes ajab lihtsalt närvi, kui kellegil on enesetõestamiseks vaja hakata järjekordselt mingit jura ajama ja vana plaati leierdama. Meie ministrid peaksid tegelema eneseteostusega läbi riigi paremaks muutmise aga mitte enesetõestamisega, kui keegi haavale soola raputab. Kuidagi teisiti ei oska ma nimetada lahvatanud haldusreformi uut saagat, mille sisendi andis tõenäoliselt riigikontrolöri kiri omavalitsuste haldussuutmatuse teemal.
Kuradi riigis me elame, kus omavalitsustele antakase kahe käega ülesandeid ja nendesamade kätega võetakse ka rahad ära, mis olid mõeldud ülesannete täitmiseks. Selle asemel, et matemaatiliste ülesannetega tegeleda võiks endale selgeks teha, mis asi see kohalik omavalitsus on ja mis on selle institutsiooni põhiseaduslik mõte. Praegu jääb küll tunne, et minister valdab matemaatikat kolme põhielemendi tasemel – liidab, korrutab ja lahutab aga neljas on meelest läinud – ehk ei jaga nagu midagi.
Täpselt samamoodi nagu regionaalminister, teab ka õiguskantsler ja loodetavasti ka riigikontrolör, et põhiseaduse mõttele vastavat varianti linnade valdade liitmiseks pool aastat enne valimisi pole olemas. Miks siis ikkagi sellest niiväga räägitakse? Esimesena turgatab pähe eelkirjeldatud enesetõestuse vajadus. Teisena see, et küllap on vaja olulistelt teemadelt nagu riigi eelarvekriis ja läbikukkunud sotsiaalpoliitika, tähelepanu kõrvale juhtida ning kolmandana see, et tõepoolest tahetakse Eesti riigi alustaladeks olevad kohalikud omavalitsused lihtsalt jalust ära saada.
Kust sellised mõtted – valitsuse otsuseid vaadates need lihtsalt tekivad. Kui ikka omavalitsusjuhtidele vastatakse riigi esindaja poolt, et mis sa muretsed tulude äravõtmise pärast – me ju võtame ka kohustusi vähemaks. Ja selle mõtte sisu on see, et vallad ja linnad ei peaks justkui enam tegelema spordi- ning noorsotöö korraldamisega! Aga, kes siis tegeleb ? Riik või? Ja kes riik siis siinkohal on? Kellele valla spordijuht helistab, et lapsed saaks sporditegevusega edasi tegeleda? Kiislerile või Ansipile või ... ?
Kui minu sõnavõtud omavalitsuste teemal on isamaalaste poolt käsitletavad opositsiooni mulinana ja seda ei taheta kuulata siis kuulaku vähemalt ülikoolides tegutesevaid õppejõude, kes on samamoodi hoiatanud selle idiootse plaani realiseerimise eest. Mäeltsemees, Sootla ja neid leiab veelgi, kelle arvamus põhineb kogemustel ja uuringutel aga mitte poliitilise tagatoa uitmõttel.
Rahvaliit on 100 % nõus, et halduskorralduses on vaja muutust ja me töötasime juba eelmisel aastal ka välja Regionaalhalduse uuendamise kava, mille järgi seadustatakse omavalitsuste koostöö maakonna tasandil, maavalitsused reorganiseeritakse ning kohustusi ja vastutust saaks jagada omavalitsuste ja maakonnatasandi vahel jne, jne.
Kui keegi täna väidab, et valdade liitmisega saavutatakse kokkuhoid, siis seda ei saavutata, see pole adekvaatne jutt ja minu seisukohta toetab ta teadaolevalt viimane uring Eestis, mis analüüsis juba toimunud ühinemisi Eestis. Meie omavalitsussüsteemi kulud on umbes kolmandiku võrra väiksemad (suhtes SKP-sse) kui näiteks lähinaabril Soomes ja kui me siin soovime kokkuhoidu, siis tegelikkuses me hävitame oma omavalitsuste süsteemi täielikult.
Valdade ja linnadega ning seal elavate inimestega tõepoolest ei tohi mängida ning see ei ole koht, kus poliitilist profiiti lõigata ning eluskatseid teha. Minister võiks ka lõpuks aru saada, et omavalitsus ei ole kesklinna peldik, millele ehitusmehed peale saata – vahet pole kas milli või kahe eest.
Kuradi riigis me elame, kus omavalitsustele antakase kahe käega ülesandeid ja nendesamade kätega võetakse ka rahad ära, mis olid mõeldud ülesannete täitmiseks. Selle asemel, et matemaatiliste ülesannetega tegeleda võiks endale selgeks teha, mis asi see kohalik omavalitsus on ja mis on selle institutsiooni põhiseaduslik mõte. Praegu jääb küll tunne, et minister valdab matemaatikat kolme põhielemendi tasemel – liidab, korrutab ja lahutab aga neljas on meelest läinud – ehk ei jaga nagu midagi.
Täpselt samamoodi nagu regionaalminister, teab ka õiguskantsler ja loodetavasti ka riigikontrolör, et põhiseaduse mõttele vastavat varianti linnade valdade liitmiseks pool aastat enne valimisi pole olemas. Miks siis ikkagi sellest niiväga räägitakse? Esimesena turgatab pähe eelkirjeldatud enesetõestuse vajadus. Teisena see, et küllap on vaja olulistelt teemadelt nagu riigi eelarvekriis ja läbikukkunud sotsiaalpoliitika, tähelepanu kõrvale juhtida ning kolmandana see, et tõepoolest tahetakse Eesti riigi alustaladeks olevad kohalikud omavalitsused lihtsalt jalust ära saada.
Kust sellised mõtted – valitsuse otsuseid vaadates need lihtsalt tekivad. Kui ikka omavalitsusjuhtidele vastatakse riigi esindaja poolt, et mis sa muretsed tulude äravõtmise pärast – me ju võtame ka kohustusi vähemaks. Ja selle mõtte sisu on see, et vallad ja linnad ei peaks justkui enam tegelema spordi- ning noorsotöö korraldamisega! Aga, kes siis tegeleb ? Riik või? Ja kes riik siis siinkohal on? Kellele valla spordijuht helistab, et lapsed saaks sporditegevusega edasi tegeleda? Kiislerile või Ansipile või ... ?
Kui minu sõnavõtud omavalitsuste teemal on isamaalaste poolt käsitletavad opositsiooni mulinana ja seda ei taheta kuulata siis kuulaku vähemalt ülikoolides tegutesevaid õppejõude, kes on samamoodi hoiatanud selle idiootse plaani realiseerimise eest. Mäeltsemees, Sootla ja neid leiab veelgi, kelle arvamus põhineb kogemustel ja uuringutel aga mitte poliitilise tagatoa uitmõttel.
Rahvaliit on 100 % nõus, et halduskorralduses on vaja muutust ja me töötasime juba eelmisel aastal ka välja Regionaalhalduse uuendamise kava, mille järgi seadustatakse omavalitsuste koostöö maakonna tasandil, maavalitsused reorganiseeritakse ning kohustusi ja vastutust saaks jagada omavalitsuste ja maakonnatasandi vahel jne, jne.
Kui keegi täna väidab, et valdade liitmisega saavutatakse kokkuhoid, siis seda ei saavutata, see pole adekvaatne jutt ja minu seisukohta toetab ta teadaolevalt viimane uring Eestis, mis analüüsis juba toimunud ühinemisi Eestis. Meie omavalitsussüsteemi kulud on umbes kolmandiku võrra väiksemad (suhtes SKP-sse) kui näiteks lähinaabril Soomes ja kui me siin soovime kokkuhoidu, siis tegelikkuses me hävitame oma omavalitsuste süsteemi täielikult.
Valdade ja linnadega ning seal elavate inimestega tõepoolest ei tohi mängida ning see ei ole koht, kus poliitilist profiiti lõigata ning eluskatseid teha. Minister võiks ka lõpuks aru saada, et omavalitsus ei ole kesklinna peldik, millele ehitusmehed peale saata – vahet pole kas milli või kahe eest.
Friday, January 9, 2009
Veelkord intressipuhkusest ja riigimehelikust kindlameelsusest
Ei saa mitte vaikki olla, sest poliitilise kahepalgelisuse tippteosed on jälle jõudnud rahva ette.
20. novembril oli Riigikogus teisel lugemisel 2008. aasta riigieelarve muutmise seadus, millele esitas Rahvaliidu fraktsioon muudatusettepaneku, eesmärgiga eraldada vahendid (150 milj krooni) kodulaenu intressipuhkuse võimaldamiseks. Muudatusettepanekut toetas 27 saadikut ja vastu oli 37 ehk koalitsiooni teerull töötab vankumatult! Kui täna meie head ideed toetama asunud sotsid oleksid vajutanud rohelist nuppu, oleks see seaduseelnõu vastu võetud ja täna oleks intressipuhkuse taotlemine meie peredele juba reaalsus! Eriti kurb on siin see, et novembris oli veel olemas selge koht, kust selle idee katteks raha võtta, siis täna on see juba keerulisem. Ehk täna saab kasutada argumenti, et tahaks külla aga raha ei ole ja seda ei mäleta enam keegi, et alles mõni kuu tagasi oleks tahtmise korral saanud idee suhteliselt valutult ellu viia. Oleks ainult kindlameelsust ja reaalset tahet.
Mul on jätkuvalt hea meel, et see idee elab edasi ja tegelikkuses ei ole vahet, kelle eestvõttel ta lõpuks rakendatud saab, kuid mingisugunegi eneseväärikus on siiski ka poliitmastikul tervitatav. Lihtsalt napakalt naljakas oli lugeda Rummi arvamuslugu, kus ta väidab, et Eesti riik peab toetama neid inimesi, kes on töötuks jäämise tõttu ajutiselt eluasemelaenuga hätta jäänud, kuna ka tema oli üks nendest, kes selle idee hääletusel vajutas punast nuppu.
Tema artikkel lõpeb sõnadega: “Loodetavasti saavad ka Eestis tegutsevad pangad aru, et kui nemad võimaldavad pangalaenu põhiosale maksepuhkust ja riik lisab sellele intressipuhkuse, siis võidavad sellest kõik. Perele jääb alles kodu, ühiskonnas püsib stabiilsus ning pankadel pole vaja korstnasse kirjutada laene ning hakata maksma tuhandete laenu katteks üle võetud kodude kütmise ja turvamise eest”
Tahaks sellele tublile seisukohale lisada ühe mõtte: “ Loodetavasti saavad ka koalitsioonis tegutsevad erakonnad aru, et kui nad kaitsevad enda seisukohti ja lase kõrvu lonti oravate diktatuuri all, siis võidavad sellest kõik. Teistele jääb alles nende nägu, ühiskonnas püsib stabiilsus ning oravatel pole võimalik riigi sekkumist välistava poliitikaga edasi minna ning koalitsioonipartnerid panevad nad vastutama tuhandete Eesti kodude kütmise ja turvamise eest”.
20. novembril oli Riigikogus teisel lugemisel 2008. aasta riigieelarve muutmise seadus, millele esitas Rahvaliidu fraktsioon muudatusettepaneku, eesmärgiga eraldada vahendid (150 milj krooni) kodulaenu intressipuhkuse võimaldamiseks. Muudatusettepanekut toetas 27 saadikut ja vastu oli 37 ehk koalitsiooni teerull töötab vankumatult! Kui täna meie head ideed toetama asunud sotsid oleksid vajutanud rohelist nuppu, oleks see seaduseelnõu vastu võetud ja täna oleks intressipuhkuse taotlemine meie peredele juba reaalsus! Eriti kurb on siin see, et novembris oli veel olemas selge koht, kust selle idee katteks raha võtta, siis täna on see juba keerulisem. Ehk täna saab kasutada argumenti, et tahaks külla aga raha ei ole ja seda ei mäleta enam keegi, et alles mõni kuu tagasi oleks tahtmise korral saanud idee suhteliselt valutult ellu viia. Oleks ainult kindlameelsust ja reaalset tahet.
Mul on jätkuvalt hea meel, et see idee elab edasi ja tegelikkuses ei ole vahet, kelle eestvõttel ta lõpuks rakendatud saab, kuid mingisugunegi eneseväärikus on siiski ka poliitmastikul tervitatav. Lihtsalt napakalt naljakas oli lugeda Rummi arvamuslugu, kus ta väidab, et Eesti riik peab toetama neid inimesi, kes on töötuks jäämise tõttu ajutiselt eluasemelaenuga hätta jäänud, kuna ka tema oli üks nendest, kes selle idee hääletusel vajutas punast nuppu.
Tema artikkel lõpeb sõnadega: “Loodetavasti saavad ka Eestis tegutsevad pangad aru, et kui nemad võimaldavad pangalaenu põhiosale maksepuhkust ja riik lisab sellele intressipuhkuse, siis võidavad sellest kõik. Perele jääb alles kodu, ühiskonnas püsib stabiilsus ning pankadel pole vaja korstnasse kirjutada laene ning hakata maksma tuhandete laenu katteks üle võetud kodude kütmise ja turvamise eest”
Tahaks sellele tublile seisukohale lisada ühe mõtte: “ Loodetavasti saavad ka koalitsioonis tegutsevad erakonnad aru, et kui nad kaitsevad enda seisukohti ja lase kõrvu lonti oravate diktatuuri all, siis võidavad sellest kõik. Teistele jääb alles nende nägu, ühiskonnas püsib stabiilsus ning oravatel pole võimalik riigi sekkumist välistava poliitikaga edasi minna ning koalitsioonipartnerid panevad nad vastutama tuhandete Eesti kodude kütmise ja turvamise eest”.
Tuesday, January 6, 2009
Intressipuhkusest ja aastavahetuse kainestavast mõjust
Ei olnud see palju aega enne jõulukellade helisemist, kui Rahvaliit tegi Partsile ettepaneku eluasemelaenu võtnud peredele riiklikult tagatud intressipuhkuse võimaldamiseks. Juba enne seda ligi pool aastat on meie erakonna majanduskomisjon selle ideega tööd teinud ning arutanud mõtet erinevate finantsinstitutsioonidega. 16.detsembril eelmisel aastal kutsusti kokku ka ümarlaud, kus osalesid lisaks Rahvaliidu inimestele ka Eesti Omanike Keskliit, SA KredEx, Tööturuamet ja Eesti Kinnisvarafirmade Liit. Samuti olid sinna kutsutud erakonnad ning kohal olid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna, Eestimaa Roheliste ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajad ja ainsana ei pidanud seda oluliseks Reformierakonna tegelased, kelle valijatel muidugi mingeid finantsprobleeme ka pole.
Pikk sissejuhatus, kuid seda lihtsalt selleks, et selgitada, miks mul üks silm naerab ja teine nutab. Üks silm naerab rõõmust, et eile meie intressipuhkuse idee sai niipalju toetust ja kajastust. Nimelt meie populaarne rahandusminister ja tema erakond hakkas seda ideed toetama, kuid teine silm nutab, et meie poliitiline kultuur ei arene ikka aastate möödudes mitte kopika eestki edasi. Nimelt tean selle idee ajalugu ja väga pikka protsessi, kuidas see idee formuleerus justnimelt selliseks nagu ta täna on ja siinkohal tänusõnad ettevõtja Andres Ergmale, kes selle ideega üle poole aasta tagasi meie majandustoimkonnas välja tuli. Rahvaliit esitas eelnõu ka Riigikogus ning siis hääletati see koalitsiooni poolt jõuliselt maha. Täna tuleb tõepoolest tunnustada rahandusministrit, kes on asunud seda ideed toetama, kuid ei saa üle ega ümber sellest, et Riigikogus tembeldati tema erakonnakaaslase poolt see idee üdini populistlikuks ja ettekandja populistiks. Aga tundub tõepoolest, et pikad pühad on toonud ka nende ridadesse värskeid mõtteid ja karge talveilm on avardanud mõttemaailma.
Padupopulismiks saaks nimetada, kui keegi tahaks hakata inimeste eest laene kinni maksma, kuid intressipuhkuse näol oleks tegu sisuliselt laenuga, mitte otsetoetusega. Eluasemelaenu intressipuhkus on mõeldud töökohakaotusest tingitud ajutiste makseraskuste leevendamiseks. Majanduslanguse tingimustes uue töökoha leidmise aeg pikeneb, seega on oluline, et sel ajal annab riik peredele laenu intresside tasumiseks, mis hiljem tuleb tagasi maksta. Nii väldime inimeste SMS laenu orjusesse langemist ja hilisemaid miljarditesse ulatuvaid sotsiaaltoetusi.
Rahvaliidu ettepaneku kohaselt saaksid toetust pered, kelle ülalpidamisel on vähemalt üks kuni 18aastane laps või kuni 26aastane õppiv noor. Eeltingimuseks on panga positiivne otsus maksepuhkuse võimaldamise kohta. KredEx tasub laenuvõtja eest pangale kuni 12 kuu intressimaksed ning pärast maksepuhkuse lõppu saab need summad tagasi koos sellelt arvestatud miinimumintressiga. Ei saa siinkohal küll kuidagi rääkida populismist sest riigi kohustus on aidata raskustesse sattunud peredel nende kodu alles hoida. Selline kohustus tuleneb otseselt Eesti põhiseadusest, sest perekond on riigi ja rahva püsimajäämise eeldus.
Ja tulles tagasi selle ühe silma nutmise juurde, siis rõhutades veelkord siirast heameelt, et meie idee edasi elab, oleks siiski ilus meie pressiteadet sisuliselt kopeerides ka mainida selle mõtte autorit. Lihtsalt nii oleks viisakas.
Pikk sissejuhatus, kuid seda lihtsalt selleks, et selgitada, miks mul üks silm naerab ja teine nutab. Üks silm naerab rõõmust, et eile meie intressipuhkuse idee sai niipalju toetust ja kajastust. Nimelt meie populaarne rahandusminister ja tema erakond hakkas seda ideed toetama, kuid teine silm nutab, et meie poliitiline kultuur ei arene ikka aastate möödudes mitte kopika eestki edasi. Nimelt tean selle idee ajalugu ja väga pikka protsessi, kuidas see idee formuleerus justnimelt selliseks nagu ta täna on ja siinkohal tänusõnad ettevõtja Andres Ergmale, kes selle ideega üle poole aasta tagasi meie majandustoimkonnas välja tuli. Rahvaliit esitas eelnõu ka Riigikogus ning siis hääletati see koalitsiooni poolt jõuliselt maha. Täna tuleb tõepoolest tunnustada rahandusministrit, kes on asunud seda ideed toetama, kuid ei saa üle ega ümber sellest, et Riigikogus tembeldati tema erakonnakaaslase poolt see idee üdini populistlikuks ja ettekandja populistiks. Aga tundub tõepoolest, et pikad pühad on toonud ka nende ridadesse värskeid mõtteid ja karge talveilm on avardanud mõttemaailma.
Padupopulismiks saaks nimetada, kui keegi tahaks hakata inimeste eest laene kinni maksma, kuid intressipuhkuse näol oleks tegu sisuliselt laenuga, mitte otsetoetusega. Eluasemelaenu intressipuhkus on mõeldud töökohakaotusest tingitud ajutiste makseraskuste leevendamiseks. Majanduslanguse tingimustes uue töökoha leidmise aeg pikeneb, seega on oluline, et sel ajal annab riik peredele laenu intresside tasumiseks, mis hiljem tuleb tagasi maksta. Nii väldime inimeste SMS laenu orjusesse langemist ja hilisemaid miljarditesse ulatuvaid sotsiaaltoetusi.
Rahvaliidu ettepaneku kohaselt saaksid toetust pered, kelle ülalpidamisel on vähemalt üks kuni 18aastane laps või kuni 26aastane õppiv noor. Eeltingimuseks on panga positiivne otsus maksepuhkuse võimaldamise kohta. KredEx tasub laenuvõtja eest pangale kuni 12 kuu intressimaksed ning pärast maksepuhkuse lõppu saab need summad tagasi koos sellelt arvestatud miinimumintressiga. Ei saa siinkohal küll kuidagi rääkida populismist sest riigi kohustus on aidata raskustesse sattunud peredel nende kodu alles hoida. Selline kohustus tuleneb otseselt Eesti põhiseadusest, sest perekond on riigi ja rahva püsimajäämise eeldus.
Ja tulles tagasi selle ühe silma nutmise juurde, siis rõhutades veelkord siirast heameelt, et meie idee edasi elab, oleks siiski ilus meie pressiteadet sisuliselt kopeerides ka mainida selle mõtte autorit. Lihtsalt nii oleks viisakas.
Wednesday, November 5, 2008
Obama võit võib muuta poliitilist kultuuri ka Eestis
Mul on hea meel, et Ameerika Ühendriikides võitis presidendivalimised mees, kes täna on kehastamas maailmas muutusi ja hoolivat poliitikat. Uue ja noore presidendi valimine ameeriklaste poolt loob selge võimaluse ka muudatuseks Euroopa poliitilises kultuuris.
Barack Obama on üliõpilasena olnud koolis suur aktivist ning tegutsenud ka linnakogukonna organisaatorina panustades inimeste kaasatusele ja aktiivsusele linnaelu küsimuste korraldamisel.
Tuues võrdluse Eestisse, siis Kareli valimine Rahvaliidu esimeheks eelmisel laupäeval on samuti alustloovaks sammuks Eesti poliitikas uue põlvkonna peale tulemisel. Ka Karel on osalenud oma ülikooli üliõpilaskonna juhatuse ja ülikooli nõukogu töös võideldes ülikooli arengu ja püsimajäämise nimel. Samuti löönud enne Riigikogusse valimist paar aastat Tartu linnavolikogus. Üliõpilaskondlikust tegevusest ja kodanikuühenduse kogemusega inimeste tulek poliitikasse loob eeldused kildkondliku otsuste tegemise asemele kodanikeühendusi ja eksperte kaasava ning analüüside ja uuringutel põhineva riigijuhtimise kujunemiseks. Ka Ameerikas ennustatakse, et kodanikuliikumiste ning keskkonnakaitse organisatsioonide roll riigi poliitikas suureneb oluliselt ning sinna peaksime ka meie oma poliitilises kultuuris jõudma. Mulle meeldis siiralt ka see, et Obama taha koondusidki justnimelt lihtsad Ameerika inimesed, kes toetasid tema kampaaniat nii moraalselt kui ka väga suuresti materiaalselt. Tema lõpuks vägagi ülekaalukaks kujunenud võit näitab selgelt rahva soovi muutusteks.
Kitsastel huvidel põhinev riigivalitsemine ei toeta kodanikuühiskonna kujunemist, kus toimub riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste ning kodanikuühenduste koostöö tulemusena tasakaalustatud ning jätkusuutlik areng. See on ka Eesti jaoks ainuvõimalik tee, kuidas riiki edasi viia. Loomulikult on kogu maailma ja eriti ameeriklaste ootused praegu väga suured ning Obamal neid suhteliselt keeruline täita, kuid loodame, et sellega saadakse siiski hakkama.
Praegu on tal vaja oma meeskond kokku panna ning eks nendest inimestest hakkabki väga palju sõltuma, kuidas tema uue poliitika rakendamine reaalsuseks saab.
Barack Obama on üliõpilasena olnud koolis suur aktivist ning tegutsenud ka linnakogukonna organisaatorina panustades inimeste kaasatusele ja aktiivsusele linnaelu küsimuste korraldamisel.
Tuues võrdluse Eestisse, siis Kareli valimine Rahvaliidu esimeheks eelmisel laupäeval on samuti alustloovaks sammuks Eesti poliitikas uue põlvkonna peale tulemisel. Ka Karel on osalenud oma ülikooli üliõpilaskonna juhatuse ja ülikooli nõukogu töös võideldes ülikooli arengu ja püsimajäämise nimel. Samuti löönud enne Riigikogusse valimist paar aastat Tartu linnavolikogus. Üliõpilaskondlikust tegevusest ja kodanikuühenduse kogemusega inimeste tulek poliitikasse loob eeldused kildkondliku otsuste tegemise asemele kodanikeühendusi ja eksperte kaasava ning analüüside ja uuringutel põhineva riigijuhtimise kujunemiseks. Ka Ameerikas ennustatakse, et kodanikuliikumiste ning keskkonnakaitse organisatsioonide roll riigi poliitikas suureneb oluliselt ning sinna peaksime ka meie oma poliitilises kultuuris jõudma. Mulle meeldis siiralt ka see, et Obama taha koondusidki justnimelt lihtsad Ameerika inimesed, kes toetasid tema kampaaniat nii moraalselt kui ka väga suuresti materiaalselt. Tema lõpuks vägagi ülekaalukaks kujunenud võit näitab selgelt rahva soovi muutusteks.
Kitsastel huvidel põhinev riigivalitsemine ei toeta kodanikuühiskonna kujunemist, kus toimub riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste ning kodanikuühenduste koostöö tulemusena tasakaalustatud ning jätkusuutlik areng. See on ka Eesti jaoks ainuvõimalik tee, kuidas riiki edasi viia. Loomulikult on kogu maailma ja eriti ameeriklaste ootused praegu väga suured ning Obamal neid suhteliselt keeruline täita, kuid loodame, et sellega saadakse siiski hakkama.
Praegu on tal vaja oma meeskond kokku panna ning eks nendest inimestest hakkabki väga palju sõltuma, kuidas tema uue poliitika rakendamine reaalsuseks saab.
Saturday, August 30, 2008
Eestimaa kokkutõmbamise plaan
Kohalike omavalitsuste liitmine on jälle teravamalt päevakorda tõusnud. Kui kevadel ja suvel oli ajaleheveergudel pelgalt üksikud mõtteavaldused, siis see nädal tõi kaks tugevat sõnumit IRL-lt ja Reformierakonnalt. Oravad tegi ettepaneku ühendada maavalitsused omavalitsusliitudega ning Isamaa nõudis selle peale valdade sundliitmise korraldamist. Eilne õhtu päädis veel uudisega, kus meie riigi valitsuse regionaalminister suutis koos oma meeskonnaga välja saata pressiteate, milles toetatakse kahte üksteisele 100 % vastukäivat ideed haldusreformi läbiviimiseks. Esimeses otsas toetas ta ideed, et vaja on tänaste maakondlike omavalitsusliitude tugevdamist ehk toetab aastaid vana Rahvaliidu seisukohta ja teise lausega räägib sellest, et üks õige valla suurus oleks tänane maakond! Nüüd võiks Ansip hüüda taevast appi, sest nii rumalat avaldust ei ole ta isegi suutnud aastate jooksul teha. Ma ei saa ka hästi aru, kuidas peaks ühe vallaga maakonnas hakkama toimima tugev ja seaduste alusel töötav omavalitsuste liit? Kui keegi suudab mulle seda seletada, siis oleksin päris rõõmusJ
Teine asi, mis mulle kohe kuidagi pähe ei mahu on see, et kuidas IRL, kes on aastaid rääkinud kodanikuühiskonna tugevdamise vajadusest, tõmbab sellise väljaütlemisega kogu varasemale retoorikale vee peale ? Milleks muuks saab nimetada ministri poolt väljaöeldut, et ühel hetkel peab riik ennast kehtestama, sest vabatahtlikkuse alusel toimuvad protsessid aeglaselt ning ebaefektiivselt!
Aga rahvas on oma mandaadi sellele valitsusele andnud ning palju õnne neile oma tõelise palge paljastamisel. Eks võimul olla ongi väga keeruline ja pingeolukorras hakkavad tulema ka vead, eriti kui ka pädevus ning kogemused puuduvad. Ise lihtsalt loodaks siinjuures, et kaine mõistus siiski võidab poliitilise hulluse ning omavalitsusjuhid hakkavd ka oma arvamust välja ütlema. Rahvaliidu seisukoht on alati olnud, et kabinetis joonistatud liitmiskavade asemel tuleks süvendada valdada-linnade koostööd ja tugevdada maakondlikke omavalitsusliite. Avalik-õigusliku isikuna toimiv omavalitsusliit, mida juhiks valitav maavanem on tugevaks alternatiiviks sundliitmisele ja nõrgale valitsuse käepikendusele maakonnas. Rääkida omavalitsuste ühendamise vajadusest kokkuhoiu saavutamise võtmes on pehmelt öeldes lühinägelik ja väga ohtlik Eesti terviklikule arengule. Liitumised tohivad toimuda vaid kohalike elanike tahtel ja kohalikke olusid arvestades. Kogukonnademokraatia vähendamise eesmärgiks tundub vägisi olevat parteilisel kaalutlusel endale sobiva territooriumi loomine, et valimisi võita. Selline lähenemine läheb väga kaugele meie põhiseaduse ja ka Euroopa Liidu omavalitsuste harta mõttest. Meie plaanile, et Eestis oleksid ka reaalselt tugevad ja kohalikku elu ise korraldavad omavalitsused, on piisavalt vastasseisu. Ent omavalitsuste sundliitmisele (sealhulgas keskvalitsuse eelarvest tulevate toetuste kärbete abil) tuleb jõuliselt ja targalt vastu seista. Kui täna soovitakse minna muutma omavalitsuste toimimise põhialuseid ning juba reaalsete otsustega on hakatud kärpima omavalitsuste niigi nappe eelarvevahendeid, siis on ikka küll midagi väga kummalist toimumas.
Vallajuhina loodan küll suure osa omavalitsustegelaste toetusele sellel teemal kaasarääkimisel. Kui me siin ise jõuliselt sõna võtma ei hakka, siis varsti võibki välja kujuneda ühiskondlik hoiak, et omavalitsusi justnagu poleksi vaja ja piisaks ka paarikümnest vallast ja kogu lugu. Minu hinnangul on regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri poolt järjekordselt tõstatatud omavalitsuste sundliitmise kava väga ohtlik samm kodanikuühiskonna põhimõtetest kaugenemise suunas. Võimalik liitumine saab olla vaid vabatahtlik ning peab tuginema kohalike elanike soovile, mille väljenduseks peaks olema rahvahääletus. Valitsus eksib totaalselt, kui käsitleb omavalitsusi riiklikena, mida saab poliitilise mõju kehtestamise eesmärgil sunniviisiliselt liita või lahutada ja see on oma mõttelt põhiseaduse vastane! Omavalitsuste liitmise tahe peab tulema altpoolt ülespoole, mitte vastupidi. Käesoleval sajandil peaks nii pikaajaliste ja laia mõjuga reformide läbiviimine eeldama laiapõhjalist arutelu ning eeltööd. Probleemi tekkides on kõige lihtsam reformi nime all midagi liita või lahutada, mõnevõrra keerulisem on leida sisuline lahendus.
Teine asi, mis mulle kohe kuidagi pähe ei mahu on see, et kuidas IRL, kes on aastaid rääkinud kodanikuühiskonna tugevdamise vajadusest, tõmbab sellise väljaütlemisega kogu varasemale retoorikale vee peale ? Milleks muuks saab nimetada ministri poolt väljaöeldut, et ühel hetkel peab riik ennast kehtestama, sest vabatahtlikkuse alusel toimuvad protsessid aeglaselt ning ebaefektiivselt!
Aga rahvas on oma mandaadi sellele valitsusele andnud ning palju õnne neile oma tõelise palge paljastamisel. Eks võimul olla ongi väga keeruline ja pingeolukorras hakkavad tulema ka vead, eriti kui ka pädevus ning kogemused puuduvad. Ise lihtsalt loodaks siinjuures, et kaine mõistus siiski võidab poliitilise hulluse ning omavalitsusjuhid hakkavd ka oma arvamust välja ütlema. Rahvaliidu seisukoht on alati olnud, et kabinetis joonistatud liitmiskavade asemel tuleks süvendada valdada-linnade koostööd ja tugevdada maakondlikke omavalitsusliite. Avalik-õigusliku isikuna toimiv omavalitsusliit, mida juhiks valitav maavanem on tugevaks alternatiiviks sundliitmisele ja nõrgale valitsuse käepikendusele maakonnas. Rääkida omavalitsuste ühendamise vajadusest kokkuhoiu saavutamise võtmes on pehmelt öeldes lühinägelik ja väga ohtlik Eesti terviklikule arengule. Liitumised tohivad toimuda vaid kohalike elanike tahtel ja kohalikke olusid arvestades. Kogukonnademokraatia vähendamise eesmärgiks tundub vägisi olevat parteilisel kaalutlusel endale sobiva territooriumi loomine, et valimisi võita. Selline lähenemine läheb väga kaugele meie põhiseaduse ja ka Euroopa Liidu omavalitsuste harta mõttest. Meie plaanile, et Eestis oleksid ka reaalselt tugevad ja kohalikku elu ise korraldavad omavalitsused, on piisavalt vastasseisu. Ent omavalitsuste sundliitmisele (sealhulgas keskvalitsuse eelarvest tulevate toetuste kärbete abil) tuleb jõuliselt ja targalt vastu seista. Kui täna soovitakse minna muutma omavalitsuste toimimise põhialuseid ning juba reaalsete otsustega on hakatud kärpima omavalitsuste niigi nappe eelarvevahendeid, siis on ikka küll midagi väga kummalist toimumas.
Vallajuhina loodan küll suure osa omavalitsustegelaste toetusele sellel teemal kaasarääkimisel. Kui me siin ise jõuliselt sõna võtma ei hakka, siis varsti võibki välja kujuneda ühiskondlik hoiak, et omavalitsusi justnagu poleksi vaja ja piisaks ka paarikümnest vallast ja kogu lugu. Minu hinnangul on regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri poolt järjekordselt tõstatatud omavalitsuste sundliitmise kava väga ohtlik samm kodanikuühiskonna põhimõtetest kaugenemise suunas. Võimalik liitumine saab olla vaid vabatahtlik ning peab tuginema kohalike elanike soovile, mille väljenduseks peaks olema rahvahääletus. Valitsus eksib totaalselt, kui käsitleb omavalitsusi riiklikena, mida saab poliitilise mõju kehtestamise eesmärgil sunniviisiliselt liita või lahutada ja see on oma mõttelt põhiseaduse vastane! Omavalitsuste liitmise tahe peab tulema altpoolt ülespoole, mitte vastupidi. Käesoleval sajandil peaks nii pikaajaliste ja laia mõjuga reformide läbiviimine eeldama laiapõhjalist arutelu ning eeltööd. Probleemi tekkides on kõige lihtsam reformi nime all midagi liita või lahutada, mõnevõrra keerulisem on leida sisuline lahendus.
Thursday, July 3, 2008
Reformierakond võiks oma koondamistega alustada Ligist
Täna teeb reformierakondlasest Riigikogu liige Jürgen Ligi Eesti Ekspressis väga kummalise avalduse, nimelt ta kuulutab, et järgmisel aastal algab ametnike suur ja ähvardav koondamine. Ehk poleks selles lauses (reformierakondlase suust!) isegi midagi imelikku, kui seesama erakond veel mõned nädalad tagasi poleks soovinud jätkuvalt palgata 2500 uut ametnikku, samas kui opositsioon juhtis tähelepanu muuhulgas kohalike omavalitsuste toetuste äravõtmisele.
Eelmise aasta detsembris kinnitatud 2008. a. Riigieelarve nägi ette 2500 uue ametniku töölevõtmise. Veel hilissügisel Riigikogus väitis peaminister, et kindlasti poleks ka aus öelda Riigikogu liikmetele, et kõik kohad on täidetud sel ajal, kui nad tegelikult ei ole täidetud ja vajadus nende kohtade täitmise järgi on reaalselt olemas. Peaminister Andrus Ansipi sõnul oli kõige rohkem inimesi kavas tööle võtta kaitseväe süsteemi. Lisaks juhtis peaminister tähelepanu, et on vaja palgata veel ka vangivalvureid seoses Jõhvi vangla töölehakkamisega, lisaks pidavat puudus olema õpetajatest, tuletõrjujatest, medõdedest, politseinikest, bussijuhtidest. Toona tunnistas peaminister, et võitlus hea tööjõu pärast on Eestis läinud väga pingsaks ja tugevaks. Võistlus käib nii riigisektoris kui ka erasektoris kui ka nende kahe sektori vahel. "Ma ei näe mitte mingisugust põhjust, miks praegu peaks avalik sektor loobuma pretendeerimast heale tööjõule," ütles peaminister 7. novembril 2007.
Ja täna püüab meie peaministripartei viimane tõeline reformlane, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi mängida prohvetit ja kuulutada, et järgmisel aastal algab ametnike suur koondamislaine. Siinkohal tuletaks küll Ligile meelde, et veel mõni nädal tagasi tegi opositsioon negatiivse lisaeelarve teiseks lugemiseks ettepaneku 2500-st uuest ametikohast täita 2008. aastal 500 ning 2000 jätta täitmata. Vastavalt rahandusminister Ivari Padari sõnadele on keskmine ministeeriumide töötajate palk umbes 18 000 krooni. Aastane kulu tööandjale sellise kuupalgaga töötaja kohta on ca 300 000 krooni ja 2000 töötaja kohta kokku oleks olnud eelarves juba ligi 600 miljonit krooni. Kuid seesama Jürgen Ligi lükkas uute ametnike mittepalkamise ettepaneku tagasi. Nüüd soovib retoorikat muutnud ja populistlik Ligi olemasolevaid ametnikke isegi koondada!
Ligi avaldus on populistlik ja lammutab meie õhukest riiki veelgi. Sellise avalduse peale, et täna peaks ametnikud hakkama uusi töökohti vaatama, saavutame vaid küll selle, et meie parimad riigiametnikud tõepoolest lahkuvad.
Minu meelest tuleks enne riigiametnike koondamist suuta mõelda ikka ka teiste ja võibolla isegi mingis mõttes samalaadsete kulutuste kärpimisele. Üks valdkond, kus annab kõvasti kokku hoida on kindlasti igasugused lisarahad ametnikele. Koondamine jätab inimesed tööst ilma ja tõenäoliselt jääb ka hulk tööd riigi hüvanguks tegemata, kuid lisatasude ja hüvitiste kaotamine riigile raskel ajal jätaks riigile töötegija ja ka inimesele teenistuse alles.
Lihtsa matemaatika tulemusel saaks ainuüksi keskastme juhtide autokompensiatsioonide ja telefonitoetuste arvelt kokku hoida vähemalt samasuure summa kui saaks välja käimata jätta 2000 paberil asuva töökoha loomisega. Siinkohal teeksingi ettepaneku tuua avalikkuse ette kui palju ministeeriumis makstakse erinevaid kompensiatsioone ja lisatasusid. Alustaks äkki kokkuhoiuga enne kui riiki lammutame ehk küsimus on selles kas on tegelik tahe lammutada riiki või siiski kärpida kulutusi?
Eelmise aasta detsembris kinnitatud 2008. a. Riigieelarve nägi ette 2500 uue ametniku töölevõtmise. Veel hilissügisel Riigikogus väitis peaminister, et kindlasti poleks ka aus öelda Riigikogu liikmetele, et kõik kohad on täidetud sel ajal, kui nad tegelikult ei ole täidetud ja vajadus nende kohtade täitmise järgi on reaalselt olemas. Peaminister Andrus Ansipi sõnul oli kõige rohkem inimesi kavas tööle võtta kaitseväe süsteemi. Lisaks juhtis peaminister tähelepanu, et on vaja palgata veel ka vangivalvureid seoses Jõhvi vangla töölehakkamisega, lisaks pidavat puudus olema õpetajatest, tuletõrjujatest, medõdedest, politseinikest, bussijuhtidest. Toona tunnistas peaminister, et võitlus hea tööjõu pärast on Eestis läinud väga pingsaks ja tugevaks. Võistlus käib nii riigisektoris kui ka erasektoris kui ka nende kahe sektori vahel. "Ma ei näe mitte mingisugust põhjust, miks praegu peaks avalik sektor loobuma pretendeerimast heale tööjõule," ütles peaminister 7. novembril 2007.
Ja täna püüab meie peaministripartei viimane tõeline reformlane, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi mängida prohvetit ja kuulutada, et järgmisel aastal algab ametnike suur koondamislaine. Siinkohal tuletaks küll Ligile meelde, et veel mõni nädal tagasi tegi opositsioon negatiivse lisaeelarve teiseks lugemiseks ettepaneku 2500-st uuest ametikohast täita 2008. aastal 500 ning 2000 jätta täitmata. Vastavalt rahandusminister Ivari Padari sõnadele on keskmine ministeeriumide töötajate palk umbes 18 000 krooni. Aastane kulu tööandjale sellise kuupalgaga töötaja kohta on ca 300 000 krooni ja 2000 töötaja kohta kokku oleks olnud eelarves juba ligi 600 miljonit krooni. Kuid seesama Jürgen Ligi lükkas uute ametnike mittepalkamise ettepaneku tagasi. Nüüd soovib retoorikat muutnud ja populistlik Ligi olemasolevaid ametnikke isegi koondada!
Ligi avaldus on populistlik ja lammutab meie õhukest riiki veelgi. Sellise avalduse peale, et täna peaks ametnikud hakkama uusi töökohti vaatama, saavutame vaid küll selle, et meie parimad riigiametnikud tõepoolest lahkuvad.
Minu meelest tuleks enne riigiametnike koondamist suuta mõelda ikka ka teiste ja võibolla isegi mingis mõttes samalaadsete kulutuste kärpimisele. Üks valdkond, kus annab kõvasti kokku hoida on kindlasti igasugused lisarahad ametnikele. Koondamine jätab inimesed tööst ilma ja tõenäoliselt jääb ka hulk tööd riigi hüvanguks tegemata, kuid lisatasude ja hüvitiste kaotamine riigile raskel ajal jätaks riigile töötegija ja ka inimesele teenistuse alles.
Lihtsa matemaatika tulemusel saaks ainuüksi keskastme juhtide autokompensiatsioonide ja telefonitoetuste arvelt kokku hoida vähemalt samasuure summa kui saaks välja käimata jätta 2000 paberil asuva töökoha loomisega. Siinkohal teeksingi ettepaneku tuua avalikkuse ette kui palju ministeeriumis makstakse erinevaid kompensiatsioone ja lisatasusid. Alustaks äkki kokkuhoiuga enne kui riiki lammutame ehk küsimus on selles kas on tegelik tahe lammutada riiki või siiski kärpida kulutusi?
Saturday, April 12, 2008
Kellele ei meeldi kaitsta Eesti riigimetsa ...
... ehk, kes kontrollib Postimeest?
Rahvaliidu volikogu otsustas algatada täna allkirjade kogumise kampaania riigimetsa erastamise vastu. Rahvaliidu pressiteade selle avalduse kohta
jõudis kiiresti kõikidesse online uudisteportaalidesse. Siinkohal sügav kummardus Delfi, EPL online, ETV24, Õhtulehe ja ka teistele portaalidele, kes kajastasid minu meelest Eesti ühiskonna kontekstis täna üht olulisemat uudist ja teevad seda suurelt oma esilehtedel siiani. Nii nagu mujalgi saavutas see teade ka Postimehe veebikeskkonnas kiiresti palju kommentaare, sest see
teema on oluline paljudele eestimaalastele. Vaid mõne tunniga oli seal juba pea 80 kommentaari, mis olid valdavalt positiivsed ja tunnustasid õige asja nimel tegutsemist.
Ja siis ?!?!
Tuli vist kusagilt kõigevägevama käsk ja nimetatud uudis kadus koos kommentaaridega esilehelt ääreribale. Suhteliselt tiheda lehekülje külastajana saan vaid tõdeda, et reeglina enim kommenteeritud uudisega nii ei juhtu.
Ehk - palju õnne Eesti rahvale, kes hindab kõrgelt meie maailma edetabelites kõrgel kohal asetsevat ajakirjandusvabadust. Ega siin olegi midagi iriseda, iga lehe vastutavad väljaandjad teevad oma tööd ja teavad, mida nad peavad oluliseks ja mida mitte. Siiski suutis selline liigutus Postimees onlines aga mind üllatada. Uskumatud lood aga kahjuks nii on... Paranoia ? Eks see jääb igaühe enda hinnata. Tean vaid, et sellise kommentaari kirjutamisega saan enda peale suure pahameele, et jälle üks hull, kes arvab,et kusagil struktuurides ... aga midagi ei ole teha, kui selged faktid räägivad oma keelt. Kogu selle huumori peale tahaks rõhutada, et Rahvaliit ei kogunud allkirju meie elektrijaamade erastamise protsessi ajal mitte erakonna toetuspinna suurendamiseks vaid Eesti riigi strateegilise vara päästmiseks ja sama eesmärk on meil ka seekord riigimetsa kaitseks välja astudes. Tookord me oma eesmärgi saavutasime ja täna on eestimaalastel jätkuvalt üks madalama hinnaga elektrienergiaid Euroopas. Eks aeg näitab, kas suudame ka seekord soovitava tulemuse saavutada.
------------------------------------------------------------------------------------------------
Lisainfo:
Rahvaliidu pressiteade koos lisadega:
Täna, 12. aprillil tegi Eestimaa Rahvaliidu volikogu Riigikogu Rahvaliidu
fraktsioonile ülesandeks algatada Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena
Eesti riigimetsa tuleviku arutelu ning algatas allkirjade kogumise
riigimetsa kaitseks.
"Lisaks RMK reformile on koostamisel metsaseaduse põhimõttelised muudatused,
kuhu on peidetud võimalused riigimets kitsastes grupihuvides laiali jagada
ja maha müüa," ütles Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel
Rüütli. "Oleme seisukohal, et riigimetsa kui meie ühisvara tulevik vajab
igakülgset arutelu ja kogu ühiskonna üksmeelt, arvestades nii sotsiaalseid,
majanduslikke, regionaalseid kui ka kultuurilisi aspekte."
Rüütli hinnangul ei ole metskondade likvideerimine ainus kulutuste
vähendamise võimalus. "Kokku ei tohi hoida metsas töötavate inimeste arvelt,
vaid vähendada tuleks peakontoris ja regioonides töötavate inimeste arvu,"
tõdes Rüütli. "Sama on leidnud ka tunnustatud metsanduse spetsialistid, kes
peavad nii RMK reformi kui ka metsaseaduse muutmist läbimõtlematuks ja
vastutustundetuks," märkis Rüütli.
Uus kavandatav metsaseadus seab ohtu riigimetsa olemasolu, hoiu- ja
kaitsemetsad ning metsanduse arengukava kui rahvusliku kokkuleppe vajaduse.
Riigimetsa Majandamise Keskus on alustanud ulatuslikku metskondade
likvideerimist. 63-st metskonnast on kavas alles jätta vaid 17, 550-st
kõrgharitud metsandusspetsialistist jääks tööle vaid 250. Väidetavalt on
kavas lahutada metsa kasvatamine, majandamine ja müük. See aga lõhub
riigimetsanduse järjekestvuse, kaotab peremehe ning võib kaasa tuua
röövelliku metsaraide. Hääbumisele määratakse 50 elujõulist metsaküla ja
-asulat üle Eesti.
Need ennatlikud sammud seavad ohtu Eestimaast ligi veerandit katva hindamatu
väärtusega elu- ning looduskeskkonna - Eesti riigimetsa tuleviku.
Rahvaliidu volikogu on seisukohal, et Riigimets ei ole äriobjekt, vaid Eesti
rahvuslik rikkus, mis vajab meie kõigi ühist hoolt ja kaitset.
Lisainfo:
Karel Rüütli
Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees
524 6312
Karel.ryytli@riigikogu.ee
Manuela Pihlap
Eestimaa Rahvaliidu teabejuht
562 50398
Täiendav info:
Uue metsaseaduse eelnõu puuduseid:
1. Uuest metsaseadusest tahetakse välja viia minimaalne riigimetsa
pindala (20%) ja kaotada riigimetsa mõiste.
2. Uue metsaseadusega soovitakse luua võimalus riigimetsa
võõrandamiseks ja riigimetsa kasutusse andmiseks.
3. Uue metsaseadusega soovitakse nõrgendada kontrolli RMK tehingute
üle. Kinnisasja võõrandamise otsuse teeb nõukogu, kes kooskõlastab oma
otsuse riigivara valitsejaga, mis varem oli ministri pädevus.
4. Uus metsaseadus kaotab seadusest ära puistute raievanused, millest
alates lageraie on lubatud. Uue seaduse järgi hakkavad ministrid
raievanuseid kehtestama metsa majandamise eeskirjaga.
5. Uus metsaseadus kaotab ära metsanduse suunamiseks koostatava
arengukava vajaduse, mille Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule
arutamiseks. Arengukava koostamisel peaksid osalema uurimisasutused ja
metsandusega seotud olulised huvigrupid.
6. Uus metsaseadus annab RMK-le võimaluse äriühingute moodustamiseks ja
erasektori kaasamiseks, millega luuakse võimalused riigimetsa hiilivaks
erastamiseks.
7. Uus metsaseadus kaotab hoiumetsa ja kaitsemetsa kategooriad.
Eestimaa Rahvaliidu ettepanekud metsamajanduse efektiivsemaks muutmiseks:
1. Likvideerida regioonid ja viia metskonnad peakontori alluvusse,
ilma, et vähendada metskondade arvu. Peakontor saaks suurepäraselt
metskondade juhtimisega hakkama. Kontrolli tugevdamiseks võiks kaaluda
revidentmetsaülemate süsteemi taastamist.
2. Vähendada kulutusi metsade korraldamisele RMK enda koosseisus
olevate töötajate poolt.
3. Optimeerida peakontoris töötavate inimeste arvu, kokku ei saa hoida
ainult metsas töötavate inimeste arvelt.
4. RMK tihedam koostöö erametsandusega, pakkudes erametsaomanikele
teenuseid, nagu näiteks nõustamist ja informatsiooni. Juba praegu teeb RMK
koostööd erametsaomanikega nt. maapinna ettevalmistust erametsaomanikele.
Sellega suureneb RMK käive.
5. Enne reformi on vaja anda hinnang, kui palju läheb tänane RMK reform
maksma.
Rahvaliidu volikogu otsustas algatada täna allkirjade kogumise kampaania riigimetsa erastamise vastu. Rahvaliidu pressiteade selle avalduse kohta
jõudis kiiresti kõikidesse online uudisteportaalidesse. Siinkohal sügav kummardus Delfi, EPL online, ETV24, Õhtulehe ja ka teistele portaalidele, kes kajastasid minu meelest Eesti ühiskonna kontekstis täna üht olulisemat uudist ja teevad seda suurelt oma esilehtedel siiani. Nii nagu mujalgi saavutas see teade ka Postimehe veebikeskkonnas kiiresti palju kommentaare, sest see
teema on oluline paljudele eestimaalastele. Vaid mõne tunniga oli seal juba pea 80 kommentaari, mis olid valdavalt positiivsed ja tunnustasid õige asja nimel tegutsemist.
Ja siis ?!?!
Tuli vist kusagilt kõigevägevama käsk ja nimetatud uudis kadus koos kommentaaridega esilehelt ääreribale. Suhteliselt tiheda lehekülje külastajana saan vaid tõdeda, et reeglina enim kommenteeritud uudisega nii ei juhtu.
Ehk - palju õnne Eesti rahvale, kes hindab kõrgelt meie maailma edetabelites kõrgel kohal asetsevat ajakirjandusvabadust. Ega siin olegi midagi iriseda, iga lehe vastutavad väljaandjad teevad oma tööd ja teavad, mida nad peavad oluliseks ja mida mitte. Siiski suutis selline liigutus Postimees onlines aga mind üllatada. Uskumatud lood aga kahjuks nii on... Paranoia ? Eks see jääb igaühe enda hinnata. Tean vaid, et sellise kommentaari kirjutamisega saan enda peale suure pahameele, et jälle üks hull, kes arvab,et kusagil struktuurides ... aga midagi ei ole teha, kui selged faktid räägivad oma keelt. Kogu selle huumori peale tahaks rõhutada, et Rahvaliit ei kogunud allkirju meie elektrijaamade erastamise protsessi ajal mitte erakonna toetuspinna suurendamiseks vaid Eesti riigi strateegilise vara päästmiseks ja sama eesmärk on meil ka seekord riigimetsa kaitseks välja astudes. Tookord me oma eesmärgi saavutasime ja täna on eestimaalastel jätkuvalt üks madalama hinnaga elektrienergiaid Euroopas. Eks aeg näitab, kas suudame ka seekord soovitava tulemuse saavutada.
------------------------------------------------------------------------------------------------
Lisainfo:
Rahvaliidu pressiteade koos lisadega:
Täna, 12. aprillil tegi Eestimaa Rahvaliidu volikogu Riigikogu Rahvaliidu
fraktsioonile ülesandeks algatada Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena
Eesti riigimetsa tuleviku arutelu ning algatas allkirjade kogumise
riigimetsa kaitseks.
"Lisaks RMK reformile on koostamisel metsaseaduse põhimõttelised muudatused,
kuhu on peidetud võimalused riigimets kitsastes grupihuvides laiali jagada
ja maha müüa," ütles Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel
Rüütli. "Oleme seisukohal, et riigimetsa kui meie ühisvara tulevik vajab
igakülgset arutelu ja kogu ühiskonna üksmeelt, arvestades nii sotsiaalseid,
majanduslikke, regionaalseid kui ka kultuurilisi aspekte."
Rüütli hinnangul ei ole metskondade likvideerimine ainus kulutuste
vähendamise võimalus. "Kokku ei tohi hoida metsas töötavate inimeste arvelt,
vaid vähendada tuleks peakontoris ja regioonides töötavate inimeste arvu,"
tõdes Rüütli. "Sama on leidnud ka tunnustatud metsanduse spetsialistid, kes
peavad nii RMK reformi kui ka metsaseaduse muutmist läbimõtlematuks ja
vastutustundetuks," märkis Rüütli.
Uus kavandatav metsaseadus seab ohtu riigimetsa olemasolu, hoiu- ja
kaitsemetsad ning metsanduse arengukava kui rahvusliku kokkuleppe vajaduse.
Riigimetsa Majandamise Keskus on alustanud ulatuslikku metskondade
likvideerimist. 63-st metskonnast on kavas alles jätta vaid 17, 550-st
kõrgharitud metsandusspetsialistist jääks tööle vaid 250. Väidetavalt on
kavas lahutada metsa kasvatamine, majandamine ja müük. See aga lõhub
riigimetsanduse järjekestvuse, kaotab peremehe ning võib kaasa tuua
röövelliku metsaraide. Hääbumisele määratakse 50 elujõulist metsaküla ja
-asulat üle Eesti.
Need ennatlikud sammud seavad ohtu Eestimaast ligi veerandit katva hindamatu
väärtusega elu- ning looduskeskkonna - Eesti riigimetsa tuleviku.
Rahvaliidu volikogu on seisukohal, et Riigimets ei ole äriobjekt, vaid Eesti
rahvuslik rikkus, mis vajab meie kõigi ühist hoolt ja kaitset.
Lisainfo:
Karel Rüütli
Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees
524 6312
Karel.ryytli@riigikogu.ee
Manuela Pihlap
Eestimaa Rahvaliidu teabejuht
562 50398
Täiendav info:
Uue metsaseaduse eelnõu puuduseid:
1. Uuest metsaseadusest tahetakse välja viia minimaalne riigimetsa
pindala (20%) ja kaotada riigimetsa mõiste.
2. Uue metsaseadusega soovitakse luua võimalus riigimetsa
võõrandamiseks ja riigimetsa kasutusse andmiseks.
3. Uue metsaseadusega soovitakse nõrgendada kontrolli RMK tehingute
üle. Kinnisasja võõrandamise otsuse teeb nõukogu, kes kooskõlastab oma
otsuse riigivara valitsejaga, mis varem oli ministri pädevus.
4. Uus metsaseadus kaotab seadusest ära puistute raievanused, millest
alates lageraie on lubatud. Uue seaduse järgi hakkavad ministrid
raievanuseid kehtestama metsa majandamise eeskirjaga.
5. Uus metsaseadus kaotab ära metsanduse suunamiseks koostatava
arengukava vajaduse, mille Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule
arutamiseks. Arengukava koostamisel peaksid osalema uurimisasutused ja
metsandusega seotud olulised huvigrupid.
6. Uus metsaseadus annab RMK-le võimaluse äriühingute moodustamiseks ja
erasektori kaasamiseks, millega luuakse võimalused riigimetsa hiilivaks
erastamiseks.
7. Uus metsaseadus kaotab hoiumetsa ja kaitsemetsa kategooriad.
Eestimaa Rahvaliidu ettepanekud metsamajanduse efektiivsemaks muutmiseks:
1. Likvideerida regioonid ja viia metskonnad peakontori alluvusse,
ilma, et vähendada metskondade arvu. Peakontor saaks suurepäraselt
metskondade juhtimisega hakkama. Kontrolli tugevdamiseks võiks kaaluda
revidentmetsaülemate süsteemi taastamist.
2. Vähendada kulutusi metsade korraldamisele RMK enda koosseisus
olevate töötajate poolt.
3. Optimeerida peakontoris töötavate inimeste arvu, kokku ei saa hoida
ainult metsas töötavate inimeste arvelt.
4. RMK tihedam koostöö erametsandusega, pakkudes erametsaomanikele
teenuseid, nagu näiteks nõustamist ja informatsiooni. Juba praegu teeb RMK
koostööd erametsaomanikega nt. maapinna ettevalmistust erametsaomanikele.
Sellega suureneb RMK käive.
5. Enne reformi on vaja anda hinnang, kui palju läheb tänane RMK reform
maksma.
Saturday, November 17, 2007
Eelarvest rääkides hämab valitsus ikka täie rauaga...
... ehk Rahvaliidu kevadine hoiatus on osutunud 100% tõeseks!
Üleeile ütles Tööandjate keskliidu esimees Enn Veskimägi Aktuaalses kaameras, et ettevõtjaid on petetud. Tõsi ta tõesti on ja seda ennustas Rahvaliit juba käesoleva aasta mais, et aktsiiside tõstmine euroalaga liitumise ettekäändel on puhas hämamine ja tegelikkuses üritatakse täita järgmise aasta eelarvet. Eriti koomiline on nii pea- kui ka rahandusministri ponnistused hoida oma silmade ees roosasid prille ja rääkida jätkuvalt suurest heaolust ja õnnest, mis meid kõiki lähiajal ees ootab. Kui rahandusminister väidab, et keegi pole talle öelnud, et eelarves on tegemist pettusega , siis tuleks vist kuulmis- ja nägemiselundite töö parandamisega tegeleda. Rahvaliit on korduvalt rääkinud sellest, et 2007 aasta lisaeelarve on täis ülimalt kummalisi kulutusi alates 2008 aasta palgakuludest ja lõpetades objektide ehitamiseks ettenähtud vahenditega, kusjuures on teada, et objekti alles hakatakse projekteerima jne, jne. Oleme ka juhtinud inimeste tähelepanu sellele, et kui kogu valitsuse propagandaaparaat pasundab enneolematust planeeritud eelarveülejäägist summas 2,7 miljardit krooni, siis reaalselt moodustab sellest summast juba veidi üle 2 miljardi erakorraliste aktsiisitõusude tõttu eelarvesse lisanduvad kroonid! Ja kui peaks realiseeruma Eesti Panga prognoos majanduskasvu kohta ehk majandus kasvab üle 3 protsendipunkti võrra vähem kui seda ennustab Rahandusministeerium, siis tähendab see ka üle 2 miljardi kroonist alalaekumist. Ja siis, kui meie ”konservatiivne ja tulevikku suunatud” eelarvepoliitika on suutnud tekitada sisuliselt eelarvedefitsiidi on juba hilja roosade prillide äravõtmiseks.
Käesoleva aasta 17 mail ütles rahvaliitlasest endine rahandusminister Aivar Sõerd avalikkusele, et aktsiiside rakendamine toob kaasa ebasoovitava mõju ettevõtete tootmiskuludele ja seega konkurentsivõimele. Samuti on aktsiisitõusudel ebasoovitav mõju inflatsioonile, mis on juba praegu 5-6 protsenti aastas ja mille tagajärjel halveneb inimeste elatustase veelgi. Täna saame vaid kinnitada, et väga õigesti ütles ja lisaks tõdes Rahvaliit samal päeval, et on väga vastutustundetu tõsta elektriaktsiisi Euroopa Liidu minimaaltasemest kolm korda kõrgemaks. Arvasime juba tookord, et eurole üleminek esimesel võimalusel ja kiiresti eeldab tervikprogrammi väljatöötamist koos sooviga selline terviklik meetmete pakett ka ellu viia. Seda ei ole aga tehtud. Ainuüksi aktsiisipoliitikast selleks ei piisa ja oluline osa sellises programmis oleks olnud ka eelarvepoliitikal, kus kesksel kohal peaksid olema järgmiste aastate eelarvete koostamine märgatava ülejäägiga, valitsussektori kulutustekärpimine ning eelkõige tänu ülemäärasele sisetarbimisele jooksval aastalplaneeritust paremini laekuvate maksutulude suunamine reservi ja seda täismahus. Kahjuks on tänane reaalne seis selline, et udutamine jätkub, euro on veelgi kaugemal kui kevadel ja ka pensionikassaga on tänaste trendide jätkumisel mõne aasta pärast väga tõsised mured.
Mis mulle kui tänase opositsioonierakonna esindajale muidugi siirast kahjurõõmu valmistab on see, et tänase valitsuse juhtpartei näitab oma eriliselt üleoleva suhtumisega nii ettevõtjatesse, omavalitsustesse, kui ka lihtkodanikesse, et ega nad väga pikalt valitseda kavatse ...
Juba vanadel headel aegadel räägiti, et valitsus, kes õlle hinda tõstab pikalt ei püsi :-)
Ja kes arvab, et targutan siin ettenägelikkusest niisama, siis palun lugege meie 17 mai pressiteadet.
http://www.erl.ee/index.php?id=4&act=list&gr_id=2
Üleeile ütles Tööandjate keskliidu esimees Enn Veskimägi Aktuaalses kaameras, et ettevõtjaid on petetud. Tõsi ta tõesti on ja seda ennustas Rahvaliit juba käesoleva aasta mais, et aktsiiside tõstmine euroalaga liitumise ettekäändel on puhas hämamine ja tegelikkuses üritatakse täita järgmise aasta eelarvet. Eriti koomiline on nii pea- kui ka rahandusministri ponnistused hoida oma silmade ees roosasid prille ja rääkida jätkuvalt suurest heaolust ja õnnest, mis meid kõiki lähiajal ees ootab. Kui rahandusminister väidab, et keegi pole talle öelnud, et eelarves on tegemist pettusega , siis tuleks vist kuulmis- ja nägemiselundite töö parandamisega tegeleda. Rahvaliit on korduvalt rääkinud sellest, et 2007 aasta lisaeelarve on täis ülimalt kummalisi kulutusi alates 2008 aasta palgakuludest ja lõpetades objektide ehitamiseks ettenähtud vahenditega, kusjuures on teada, et objekti alles hakatakse projekteerima jne, jne. Oleme ka juhtinud inimeste tähelepanu sellele, et kui kogu valitsuse propagandaaparaat pasundab enneolematust planeeritud eelarveülejäägist summas 2,7 miljardit krooni, siis reaalselt moodustab sellest summast juba veidi üle 2 miljardi erakorraliste aktsiisitõusude tõttu eelarvesse lisanduvad kroonid! Ja kui peaks realiseeruma Eesti Panga prognoos majanduskasvu kohta ehk majandus kasvab üle 3 protsendipunkti võrra vähem kui seda ennustab Rahandusministeerium, siis tähendab see ka üle 2 miljardi kroonist alalaekumist. Ja siis, kui meie ”konservatiivne ja tulevikku suunatud” eelarvepoliitika on suutnud tekitada sisuliselt eelarvedefitsiidi on juba hilja roosade prillide äravõtmiseks.
Käesoleva aasta 17 mail ütles rahvaliitlasest endine rahandusminister Aivar Sõerd avalikkusele, et aktsiiside rakendamine toob kaasa ebasoovitava mõju ettevõtete tootmiskuludele ja seega konkurentsivõimele. Samuti on aktsiisitõusudel ebasoovitav mõju inflatsioonile, mis on juba praegu 5-6 protsenti aastas ja mille tagajärjel halveneb inimeste elatustase veelgi. Täna saame vaid kinnitada, et väga õigesti ütles ja lisaks tõdes Rahvaliit samal päeval, et on väga vastutustundetu tõsta elektriaktsiisi Euroopa Liidu minimaaltasemest kolm korda kõrgemaks. Arvasime juba tookord, et eurole üleminek esimesel võimalusel ja kiiresti eeldab tervikprogrammi väljatöötamist koos sooviga selline terviklik meetmete pakett ka ellu viia. Seda ei ole aga tehtud. Ainuüksi aktsiisipoliitikast selleks ei piisa ja oluline osa sellises programmis oleks olnud ka eelarvepoliitikal, kus kesksel kohal peaksid olema järgmiste aastate eelarvete koostamine märgatava ülejäägiga, valitsussektori kulutustekärpimine ning eelkõige tänu ülemäärasele sisetarbimisele jooksval aastalplaneeritust paremini laekuvate maksutulude suunamine reservi ja seda täismahus. Kahjuks on tänane reaalne seis selline, et udutamine jätkub, euro on veelgi kaugemal kui kevadel ja ka pensionikassaga on tänaste trendide jätkumisel mõne aasta pärast väga tõsised mured.
Mis mulle kui tänase opositsioonierakonna esindajale muidugi siirast kahjurõõmu valmistab on see, et tänase valitsuse juhtpartei näitab oma eriliselt üleoleva suhtumisega nii ettevõtjatesse, omavalitsustesse, kui ka lihtkodanikesse, et ega nad väga pikalt valitseda kavatse ...
Juba vanadel headel aegadel räägiti, et valitsus, kes õlle hinda tõstab pikalt ei püsi :-)
Ja kes arvab, et targutan siin ettenägelikkusest niisama, siis palun lugege meie 17 mai pressiteadet.
http://www.erl.ee/index.php?id=4&act=list&gr_id=2
Wednesday, September 26, 2007
Riigieelarvete valud ja võlud
Tuleb tunnistada, et järgmise aasta eelarvemaht on tõesti aukartust äratav, kuid seda enam teeb muret, et selle piiresse ei suudeta oma kulusid ära mahutada. Jutt konservatiivsest eelarvepoliitikast ja ülejäägiga eelarvest on pehmelt öeldes avalikkust eksitav. Mitte, et kiidaks siinkohal meeletult reservidesse paigutamist, kuid minu sõnum selles, et valitsus sõna otseses mõttes hämab!
Näiline ülejääk on juba ette kuludest kummis ja see väide lähtub väga selgelt sellest, et 2007 aasta lisaeelarve on etteplaneeritult täis tegelikult 2008 aasta kulutusi. Jooksva aasta eelarves teatavasti on osa kulutusi võimlik üle viia järgmisesse eelarveaastasse aga tulusid mitte. Üleviidavate kulude all käsitletakse reeglina kulusid, mis on planeeritud teha käesoleval eelarveaastal aga mida tõesti ei jõuta ära teha.
Aga selle aasta lisaeelarves on absoluutselt pretsedenditu näitena see, et lisaeelarvesse on sisse kirjutatud mõned 2008 aasta palgakulud!
Veel näidetena tahaks küsida, kuidas suudetakse Vabariigi aastapäeva kulutused teha ära sel aastal. See on tõeline üllatus, et aastapäev tuleb ja kulusi ei suudeta õigesse aastasse planeerida. Aga veelgi huvitavamaks läheb - Tartu Keemiahoone – praegu projeketeerimise faas, eelarves sees, et 2007 ostetakse seadmeid! Kuhu need küll pannakse?
Pekingi saatkond – algatatakse arhidektuurikonkurss ja eelarves ehitamise alustamine 2007?! Päris kiire tegutsemine seal Hiinamaal! Ehk tegelikkuses on 2008 aasta kulud peidetud suhteliselt läbinähtavalt selle aasta lisaeelarvesse, kuid samas räägitakse 2 suupoolega suurest ülejäägist aastal 2008.
Ülejääk riigieelarve mõistes on ju tegelikult 2,7 , mitte 3,6 miljardit ja kui veel arvestada, et erakorralise aktsiisitõstmise tulemusel saadakse 2,2 miljardit eelarvekrooni siis tahaks küll küsida, mis eelarve ülejäägist või puhvrist me üldse räägime?
Eelarve juures ei saa üle ega ümber inflatsioonist - ehk igasuguste palga ja muude summade tõstmise valguses tahaks tõesti öelda, et oluline ei ole mitte see, kui kõrgele tõuseb vaid see, kas ta ka seisab!
Uus trend on üle pika aja see, et inflatsioon kerkib oluliselt kõrgemaks kui seda on näiteks tähtajalistelt hoiustelt teenitav tulu. Ja eriti valusalt lööb see meeletu elukallidus ja inflatsioon väikesepalgalisi ja pensionäre.
Kusjuures kõikides prognoosides on kasutatud elektrihinnatõusu numbrina 6% ja suure tõenäosusega see number suureneb. Elektrihinnatõus aga mõjutab sisuliselt kõiki tooteid ja teenuseid. Ehk väidan päris julgelt, et inflatsiooninumber suureneb veelgi ja samad tegurid võivad soodustada ka veelgi väiksema majanduskasvu kui prognoositud.
Eesti pangalt tõenäoliselt tuleb juba oktoobris oluliselt pessimistlikum number kui Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis.
Samas ei ole ka mõtet rääkida meeletust heaolu kasvust. Olen kindel, et kui inflatsiooni number lahti lüüa ja võtta vaid ostukorvi sisu aluseks, siis just ostukorvi komponentide kallinemine tuleb vähemalt 2x rohkem kui keskmine inflatsioon seda eeldaks. Ehk sissetulekute osas n.ö. viimastes detsiilides olevate inimeste olukord halveneb oluliselt ning seda saaks töötava inimese jaoks väga selgelt parandada vaid tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega. Rahvaliidu ettepanek oli seda suurendada 5000 kroonini kuus ja tänasest koalitsioonileppest tulenev kasv 1000 krooni nelja aasta peale mõjub pigem madalapalgaliste mõnitamisena.
Euro - aktsiide kiiret tõstmist põhjendati ainult vajadusega eurotsooni pääsemiseks. Samas on tänaseks isegi loobutud retoorikast, et ühineme esimesel võimalusel vaid kasutame väljendit aasta siia-sinna vahet pole. Võibolla tõesti pole - aga siis ei ole mõtet ka rahvale valetada, et aktsiise tõstetakse vaid eurokõlblikkuse saavutamiseks. Oma tänase kommentaari alguses juba tõestasin, et seda oli tegelikult hädasti eelarve ülejäägi näitamiseks vaja. Lisaks inflatsiooni teadlikule suurendamisele ei tohiks aktsiise minu meelest tõsta ka ennaktempos lähinaabriga –salakaubandus ja kauba sissevedu suureneb hetkega.
Kohalik omavalitsus - eelarve kasv on olemas, kuid kahjuks ei arvestanud valitsus sisuliselt omavalitsuste ettepanekutega tulubaasi stabiilseks kasvatamiseks vaid täidavad vaid oma valimislubadusi. Ehk riik ei soovi oma tulude suurt kasvu enamuse omavalitsusega jagada. Loomulikult Tallinna ümbruse valdades tulumaksu osa kasvab, kuid piisav kasvutrend ei peegeldu kahjuks üle Eesti. Reaalsuses tasandusfondi maht ei kasva, kohalikele teedele suunatava raha % ei kasva enam edasi ja samuti jääb ka omavalitsuste tulumaksu % samaks, mis käesoleval aastal. Ehk edasiminek on läbi ühekordsete otsuste, mitte stabiilsuse tagamise.
Ansip kiitleb eelarve enneolematu kasvuga, kui omavalitsustele ütleb, et ärge sellisest tõusust nagu sel aastal enam unistage. Ja käesoleva aasta 27% asemel ongi sel aastal kasv 16 % - suhteliselt kindel on, et kulud kasvavad rohkem.
Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et tänase valitsuse eelarve ja maksupoliitikaga pole rahul ei tavakodanikud, kellede reaalsed kulutused kasvavad kiiremini kui tulu ehk inimeste elatustase halveneb ega ettevõtjad, kuna üldine maksukoormus siiski vastupidiselt retoorikale ei vähene vaid suureneb ja ka tööjõuturul läheb veelgi kitsamaks.
Näiline ülejääk on juba ette kuludest kummis ja see väide lähtub väga selgelt sellest, et 2007 aasta lisaeelarve on etteplaneeritult täis tegelikult 2008 aasta kulutusi. Jooksva aasta eelarves teatavasti on osa kulutusi võimlik üle viia järgmisesse eelarveaastasse aga tulusid mitte. Üleviidavate kulude all käsitletakse reeglina kulusid, mis on planeeritud teha käesoleval eelarveaastal aga mida tõesti ei jõuta ära teha.
Aga selle aasta lisaeelarves on absoluutselt pretsedenditu näitena see, et lisaeelarvesse on sisse kirjutatud mõned 2008 aasta palgakulud!
Veel näidetena tahaks küsida, kuidas suudetakse Vabariigi aastapäeva kulutused teha ära sel aastal. See on tõeline üllatus, et aastapäev tuleb ja kulusi ei suudeta õigesse aastasse planeerida. Aga veelgi huvitavamaks läheb - Tartu Keemiahoone – praegu projeketeerimise faas, eelarves sees, et 2007 ostetakse seadmeid! Kuhu need küll pannakse?
Pekingi saatkond – algatatakse arhidektuurikonkurss ja eelarves ehitamise alustamine 2007?! Päris kiire tegutsemine seal Hiinamaal! Ehk tegelikkuses on 2008 aasta kulud peidetud suhteliselt läbinähtavalt selle aasta lisaeelarvesse, kuid samas räägitakse 2 suupoolega suurest ülejäägist aastal 2008.
Ülejääk riigieelarve mõistes on ju tegelikult 2,7 , mitte 3,6 miljardit ja kui veel arvestada, et erakorralise aktsiisitõstmise tulemusel saadakse 2,2 miljardit eelarvekrooni siis tahaks küll küsida, mis eelarve ülejäägist või puhvrist me üldse räägime?
Eelarve juures ei saa üle ega ümber inflatsioonist - ehk igasuguste palga ja muude summade tõstmise valguses tahaks tõesti öelda, et oluline ei ole mitte see, kui kõrgele tõuseb vaid see, kas ta ka seisab!
Uus trend on üle pika aja see, et inflatsioon kerkib oluliselt kõrgemaks kui seda on näiteks tähtajalistelt hoiustelt teenitav tulu. Ja eriti valusalt lööb see meeletu elukallidus ja inflatsioon väikesepalgalisi ja pensionäre.
Kusjuures kõikides prognoosides on kasutatud elektrihinnatõusu numbrina 6% ja suure tõenäosusega see number suureneb. Elektrihinnatõus aga mõjutab sisuliselt kõiki tooteid ja teenuseid. Ehk väidan päris julgelt, et inflatsiooninumber suureneb veelgi ja samad tegurid võivad soodustada ka veelgi väiksema majanduskasvu kui prognoositud.
Eesti pangalt tõenäoliselt tuleb juba oktoobris oluliselt pessimistlikum number kui Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis.
Samas ei ole ka mõtet rääkida meeletust heaolu kasvust. Olen kindel, et kui inflatsiooni number lahti lüüa ja võtta vaid ostukorvi sisu aluseks, siis just ostukorvi komponentide kallinemine tuleb vähemalt 2x rohkem kui keskmine inflatsioon seda eeldaks. Ehk sissetulekute osas n.ö. viimastes detsiilides olevate inimeste olukord halveneb oluliselt ning seda saaks töötava inimese jaoks väga selgelt parandada vaid tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega. Rahvaliidu ettepanek oli seda suurendada 5000 kroonini kuus ja tänasest koalitsioonileppest tulenev kasv 1000 krooni nelja aasta peale mõjub pigem madalapalgaliste mõnitamisena.
Euro - aktsiide kiiret tõstmist põhjendati ainult vajadusega eurotsooni pääsemiseks. Samas on tänaseks isegi loobutud retoorikast, et ühineme esimesel võimalusel vaid kasutame väljendit aasta siia-sinna vahet pole. Võibolla tõesti pole - aga siis ei ole mõtet ka rahvale valetada, et aktsiise tõstetakse vaid eurokõlblikkuse saavutamiseks. Oma tänase kommentaari alguses juba tõestasin, et seda oli tegelikult hädasti eelarve ülejäägi näitamiseks vaja. Lisaks inflatsiooni teadlikule suurendamisele ei tohiks aktsiise minu meelest tõsta ka ennaktempos lähinaabriga –salakaubandus ja kauba sissevedu suureneb hetkega.
Kohalik omavalitsus - eelarve kasv on olemas, kuid kahjuks ei arvestanud valitsus sisuliselt omavalitsuste ettepanekutega tulubaasi stabiilseks kasvatamiseks vaid täidavad vaid oma valimislubadusi. Ehk riik ei soovi oma tulude suurt kasvu enamuse omavalitsusega jagada. Loomulikult Tallinna ümbruse valdades tulumaksu osa kasvab, kuid piisav kasvutrend ei peegeldu kahjuks üle Eesti. Reaalsuses tasandusfondi maht ei kasva, kohalikele teedele suunatava raha % ei kasva enam edasi ja samuti jääb ka omavalitsuste tulumaksu % samaks, mis käesoleval aastal. Ehk edasiminek on läbi ühekordsete otsuste, mitte stabiilsuse tagamise.
Ansip kiitleb eelarve enneolematu kasvuga, kui omavalitsustele ütleb, et ärge sellisest tõusust nagu sel aastal enam unistage. Ja käesoleva aasta 27% asemel ongi sel aastal kasv 16 % - suhteliselt kindel on, et kulud kasvavad rohkem.
Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et tänase valitsuse eelarve ja maksupoliitikaga pole rahul ei tavakodanikud, kellede reaalsed kulutused kasvavad kiiremini kui tulu ehk inimeste elatustase halveneb ega ettevõtjad, kuna üldine maksukoormus siiski vastupidiselt retoorikale ei vähene vaid suureneb ja ka tööjõuturul läheb veelgi kitsamaks.
Friday, August 24, 2007
Ma ei tunne kedagi, kes teaks midagi ….
… sellest, et Juske tunneks Rahvaliidu siseelu
Tuleb tunnistada,et mõne mehe hing on vist haiget saanud läbi selle, et rahvaliitlased oma selja Tallinna linnavolikogus sirgu ajasid.
Usun, et tunnen meie erakonna siseelu päris hästi ja lihtsalt meele teeb mõruks, kui mõni outside kodanik oma sarkastiliste sõnumitega sissisõjast üritab poliitilist palagani teha.
Rahvaliit tegeleb täna väga selgelt oma erakonna edasiste tegevuste planeerimisega ja erakonna arendamisega. Poliitilise organisatsiooni ehitamine käib ikka siis, kui ollakse opositsioonis. Mõlemad erakonnad (sotsid ja rahvaliit) on väga selgelt omal nahal tundnud, et võimul olemine kulutab ja siinkirjutaja saab vaid kerge kahjurõõmuga nentida, et praegu on meie tõusmise ja mõnede teiste langemise aegJ
Eks elu näitab, kas minu väide on tõene või mitte, kuid lihtsalt hale on lugeda partei palgalise inimese sulest kommentaari teise erakonna siseelu kohta, millest tal ettekujutus juhtub kehvake olema.
Rahvaliit on oluliselt demokraatlikum erakond, kui see võibolla on seni välja paistnud ja meie jaoks ei ole olemas keskelt kamandatavat ja 100% kontrollitavat poliitikat. Piirkondade tegevust juhivad piirkondlikud juhatused ja nad tõepoolest ise otsustavad , kellega koostööd teevad. Kui Tallinna tasandil leiti, et see ei ole sotsidega võimalik, siis nii juhtuski nagu juhtuma pidi. Olen ise ka Tabivere vallavolikogu esimees ja meil on vallas sotsidega väga hea koostöö – ehk sõnum selles, et ühe piirkonna kontekstis toimuvat saab ainul suur võhik ja mitte väga kaugele nägev “analüütik” pidada mingiks erakonna suunaks või sissisõjaks või milleks iganes.
Ja lõpetuseks võiks siinkohal tõdeda, et õnneks on Rahvaliidus väga palju inimesi, kellega võib julget luurele minna isegi nii, et nad jäävad koos relvaga sinu selja taha ning see meeskonnavaim teeb meist igale vastasele sissisõjas väga ebameeldiva vastase. Ma ei tea, kui paljudes erakondades see samamoodi olla võiks …
Tuleb tunnistada,et mõne mehe hing on vist haiget saanud läbi selle, et rahvaliitlased oma selja Tallinna linnavolikogus sirgu ajasid.
Usun, et tunnen meie erakonna siseelu päris hästi ja lihtsalt meele teeb mõruks, kui mõni outside kodanik oma sarkastiliste sõnumitega sissisõjast üritab poliitilist palagani teha.
Rahvaliit tegeleb täna väga selgelt oma erakonna edasiste tegevuste planeerimisega ja erakonna arendamisega. Poliitilise organisatsiooni ehitamine käib ikka siis, kui ollakse opositsioonis. Mõlemad erakonnad (sotsid ja rahvaliit) on väga selgelt omal nahal tundnud, et võimul olemine kulutab ja siinkirjutaja saab vaid kerge kahjurõõmuga nentida, et praegu on meie tõusmise ja mõnede teiste langemise aegJ
Eks elu näitab, kas minu väide on tõene või mitte, kuid lihtsalt hale on lugeda partei palgalise inimese sulest kommentaari teise erakonna siseelu kohta, millest tal ettekujutus juhtub kehvake olema.
Rahvaliit on oluliselt demokraatlikum erakond, kui see võibolla on seni välja paistnud ja meie jaoks ei ole olemas keskelt kamandatavat ja 100% kontrollitavat poliitikat. Piirkondade tegevust juhivad piirkondlikud juhatused ja nad tõepoolest ise otsustavad , kellega koostööd teevad. Kui Tallinna tasandil leiti, et see ei ole sotsidega võimalik, siis nii juhtuski nagu juhtuma pidi. Olen ise ka Tabivere vallavolikogu esimees ja meil on vallas sotsidega väga hea koostöö – ehk sõnum selles, et ühe piirkonna kontekstis toimuvat saab ainul suur võhik ja mitte väga kaugele nägev “analüütik” pidada mingiks erakonna suunaks või sissisõjaks või milleks iganes.
Ja lõpetuseks võiks siinkohal tõdeda, et õnneks on Rahvaliidus väga palju inimesi, kellega võib julget luurele minna isegi nii, et nad jäävad koos relvaga sinu selja taha ning see meeskonnavaim teeb meist igale vastasele sissisõjas väga ebameeldiva vastase. Ma ei tea, kui paljudes erakondades see samamoodi olla võiks …
Tuesday, August 14, 2007
Kas tõesti originaalne ja kuldne Lang ...
... kahjuks vaid lahja pilsner.
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon palub peaminister Andrus Ansipil selgitada, milline on peaministri seisukoht Rein Langi poolt algatatud ja avalikkuses pahameelt põhjustanud õlle reklaamikampaania suhtes. Samuti soovitakse teada, kas peaminister ja valitsus tervikuna toetavad justiitsminister Rein Langi algatatud Põhiseaduse Pilsneri tootmist. On tõesti uskumatu, et meie riigis võib minister teha sisuliselt õllereklaaami. Mis sa ikka kostad, kui justiitsminister promob „Põhiseaduse Pilsnerit” ja sealjuures on veel rõõmus, et rahvas räägib põhiseadusest. See, et eestlased palju Viru Valget võtavad , ei vii meid mitte maailma korrumpeerunud riikide edetabelis tahapoole. Kui igale riigi jaoks olulisele dokumendile või probleemile saaks läbi alkoholi leida lahenduse siis on justiitsministril küll midagi sooja päikese käes sassi läinud. Siinkohal ei oskagi muud öelda, kui jään huviga ootama „Riigikogu kuldset” või „Vabariigi tumedat” ja kuna eestluse elujõu hoidmiseks oleks väga vaja rakendada Ühiskondlikkusse leppesse kirjapandut ning sellest suurepärasest dokumendist ei taha ka keegi rääkida siis võiks ka välja lasta liitristesse plastpudelitesse ( et ikka suurem ja tähtsam oleks) villitav ja Ärma talu marjadest pressitud „Ühiskondliku leppe pealevõtukas”. Ja kui Langi eesmärgiks on tõesti see, et rahvas asjast räägiks siis usun, et kõik napsusõbrad räägiksid ka viina võtmise juures Ühiskondlikkust leppest ja tunnevad selle puudumisest suurt kurvastust ning teevad kõik endast oleneva selle hankimiseks...
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon palub peaminister Andrus Ansipil selgitada, milline on peaministri seisukoht Rein Langi poolt algatatud ja avalikkuses pahameelt põhjustanud õlle reklaamikampaania suhtes. Samuti soovitakse teada, kas peaminister ja valitsus tervikuna toetavad justiitsminister Rein Langi algatatud Põhiseaduse Pilsneri tootmist. On tõesti uskumatu, et meie riigis võib minister teha sisuliselt õllereklaaami. Mis sa ikka kostad, kui justiitsminister promob „Põhiseaduse Pilsnerit” ja sealjuures on veel rõõmus, et rahvas räägib põhiseadusest. See, et eestlased palju Viru Valget võtavad , ei vii meid mitte maailma korrumpeerunud riikide edetabelis tahapoole. Kui igale riigi jaoks olulisele dokumendile või probleemile saaks läbi alkoholi leida lahenduse siis on justiitsministril küll midagi sooja päikese käes sassi läinud. Siinkohal ei oskagi muud öelda, kui jään huviga ootama „Riigikogu kuldset” või „Vabariigi tumedat” ja kuna eestluse elujõu hoidmiseks oleks väga vaja rakendada Ühiskondlikkusse leppesse kirjapandut ning sellest suurepärasest dokumendist ei taha ka keegi rääkida siis võiks ka välja lasta liitristesse plastpudelitesse ( et ikka suurem ja tähtsam oleks) villitav ja Ärma talu marjadest pressitud „Ühiskondliku leppe pealevõtukas”. Ja kui Langi eesmärgiks on tõesti see, et rahvas asjast räägiks siis usun, et kõik napsusõbrad räägiksid ka viina võtmise juures Ühiskondlikkust leppest ja tunnevad selle puudumisest suurt kurvastust ning teevad kõik endast oleneva selle hankimiseks...
Monday, July 16, 2007
Rahvaliidu suvepäevad
Jah nii ta on - järjekordsed Rahvaliidu suvepäevad on ajalugu. Seekord oli võõrustajaks Viljandimaa, kes tõestas suurepäraselt, et ka vaatamata keerulistele aegadele on võimalik teha suuri tegusid.
Veel nädal enne suvepäevade algust oli erakonnaliikmete huvi organisatsiooni suvise suursündmuse vastu suhteliselt passiivne, kuid tänu peakorraldaja Monika ja teiste tublidele organiseerijate tööle maakondades suurenes viimastel päevadel osavõtjate arv kiiresti.
Suvepäevad olid väga toredad ja olen kindel, et kurbus on nende poolel, keda kohal ei olnud. Kõik, kel oli tahtmist said teha sporti, lüüa tantsu, laulda ja tegeleda paljude muude põnevate asjadega.
Nendest suvepäevadest saab loodetavasti alguse maakonnapõhise laada traditsioon, mis inimestele väga meeldis ja kus ka tõepoolest läks tõsiseks ning asjalikuks kauplemiseks.
Esmakordselt Rahvaliidu suvepäevadel oli võimalus kaasa teha spordialal, kus lõpus olid nii võitjad kui kaotajad üleni mudased. Nimelt tegeleti tõeliselt tervistavas Värska mudas maadlusega ja oli lausa lust vaadata, kuidas nii mõnelgi erakonnakaaslasel tulid naerust pisarad silma, kui nägid rahvaliidu tüdrukute poolt seljatatud mehemürakaid mudas madistamas. Aga see selleks - teada on, et rahvaliitlased on tõsised spordiinimesed ja ka seekord olid kõik alad vägagi pingelised ning lihtsalt ei tulnud ükski võit. Pehmelt öeldes üllatuseks oli aga ülivõimsate esitustega karaokeässad – sellisel tasemel laulu oli kohe ilus kuulata. Head eeskuju näitasid siin ka organisatsioonide juhid Tallinnast ning Raplast.
Peale sportlike ja kultuurilisi ülesastumisi löödi punktid kokku ja suvepäevade ülekaalukaks võitjaks tuli Viljandimaa 99 punktiga, kellele järgnesid Tallinn 76 punktiga ning Jõgevamaa 61 punktiga.
Ja vaikiv kokkulepe peaks tähendama seda, et järgmised suvepäevad korraldab Tallinna organisatsioon...
Pärast autasustamist jätkus tantsumuusikat ja tantsijad ning ka saunamõnude nautijaid varaste hommikutundideni ja nii mõnelgi osalejal ei olnud sellel ööl asja unenägude maailma...
Veel nädal enne suvepäevade algust oli erakonnaliikmete huvi organisatsiooni suvise suursündmuse vastu suhteliselt passiivne, kuid tänu peakorraldaja Monika ja teiste tublidele organiseerijate tööle maakondades suurenes viimastel päevadel osavõtjate arv kiiresti.
Suvepäevad olid väga toredad ja olen kindel, et kurbus on nende poolel, keda kohal ei olnud. Kõik, kel oli tahtmist said teha sporti, lüüa tantsu, laulda ja tegeleda paljude muude põnevate asjadega.
Nendest suvepäevadest saab loodetavasti alguse maakonnapõhise laada traditsioon, mis inimestele väga meeldis ja kus ka tõepoolest läks tõsiseks ning asjalikuks kauplemiseks.
Esmakordselt Rahvaliidu suvepäevadel oli võimalus kaasa teha spordialal, kus lõpus olid nii võitjad kui kaotajad üleni mudased. Nimelt tegeleti tõeliselt tervistavas Värska mudas maadlusega ja oli lausa lust vaadata, kuidas nii mõnelgi erakonnakaaslasel tulid naerust pisarad silma, kui nägid rahvaliidu tüdrukute poolt seljatatud mehemürakaid mudas madistamas. Aga see selleks - teada on, et rahvaliitlased on tõsised spordiinimesed ja ka seekord olid kõik alad vägagi pingelised ning lihtsalt ei tulnud ükski võit. Pehmelt öeldes üllatuseks oli aga ülivõimsate esitustega karaokeässad – sellisel tasemel laulu oli kohe ilus kuulata. Head eeskuju näitasid siin ka organisatsioonide juhid Tallinnast ning Raplast.
Peale sportlike ja kultuurilisi ülesastumisi löödi punktid kokku ja suvepäevade ülekaalukaks võitjaks tuli Viljandimaa 99 punktiga, kellele järgnesid Tallinn 76 punktiga ning Jõgevamaa 61 punktiga.
Ja vaikiv kokkulepe peaks tähendama seda, et järgmised suvepäevad korraldab Tallinna organisatsioon...
Pärast autasustamist jätkus tantsumuusikat ja tantsijad ning ka saunamõnude nautijaid varaste hommikutundideni ja nii mõnelgi osalejal ei olnud sellel ööl asja unenägude maailma...
Friday, July 13, 2007
Eesti muinasjutte Ekspressi ainetel
Rahvaliitu materdati enne Riigikogu valimisi tõelise hoole ja innuga ning peamiseks süüdistuseks sai maadevahetus.
See saaga saadab meid siiani ja nagu erakond või mõni rahvaliitlane valitsuse ja selle liikmete suhtes sõna võtab pannakse kohe ja kiirelt paremhaagiga tagasi ja seda olenemata asja sisust ning kontekstist.
Hr. Hõbemägi püstitab tänases lehes hüpoteesi, et justiitsministri sünnipäevast sai meediasündmus tänu sellele, et Villu Reiljan keskkonnaministrina oli vastutav maavahetustehingute eest.
See meenutab juba rohkem ulmekirjanduse valdkonda, mitte ühe tõsiseltvõetava ajalehe peatoimetaja arvamust. Loomulikult on keeruline paljudel, kes ise ka sellel üritusel viibisid, kuidagi teisiti seda kommenteerida. Kui aga läheneda asjale ikkagi selle nurga alt, et ei ole usutav justiitsministri rumalus ja ettenägemisvõime puudumine siis miks teha sellise kontekstiga üritus, mis annab soovijatele trumbid meie riigi maine kahjustamiseks? R.Lang süüdistab taaskord kritiseerijaid venemeelsuses, pigem on meie mure selles, kuidas seletada seda Euroopa suunal. Kui endine Euroopa Parlamendi president juhib sellisele juhtumile tähelepanu siis on arutlemiseks juba teemat küll. Mitte ei mõista miks sellise, piltlikult öeldes poisikeseliku käitumisega, oli vaja justiitsministril silma paista?
Ja minu meelest on eriti küündimatu tuua välja Eesti Ekspressis küsimused, miks ei ole maadevahetustega seotud asjad kuhugi jõudnud? Kas need vaibuvad? See ei ole ju küsimus Rahvaliidule ega Villule – need ongi küsimused ju pigem JUSTIITSMINISTRILE endale!!! Rahvaliit ootab väga, et nende tehingute uurimine jõuaks lõpule ja asjad selgeks.
Hõbemägi lause, et „asi jookseb kardetavasti liiva” – näitab väga selgelt, et informeeritud inimesena on ka temal juba kartus, et asjal polegi sisu ja tõesti jooksebki asi liiva.
See saaga saadab meid siiani ja nagu erakond või mõni rahvaliitlane valitsuse ja selle liikmete suhtes sõna võtab pannakse kohe ja kiirelt paremhaagiga tagasi ja seda olenemata asja sisust ning kontekstist.
Hr. Hõbemägi püstitab tänases lehes hüpoteesi, et justiitsministri sünnipäevast sai meediasündmus tänu sellele, et Villu Reiljan keskkonnaministrina oli vastutav maavahetustehingute eest.
See meenutab juba rohkem ulmekirjanduse valdkonda, mitte ühe tõsiseltvõetava ajalehe peatoimetaja arvamust. Loomulikult on keeruline paljudel, kes ise ka sellel üritusel viibisid, kuidagi teisiti seda kommenteerida. Kui aga läheneda asjale ikkagi selle nurga alt, et ei ole usutav justiitsministri rumalus ja ettenägemisvõime puudumine siis miks teha sellise kontekstiga üritus, mis annab soovijatele trumbid meie riigi maine kahjustamiseks? R.Lang süüdistab taaskord kritiseerijaid venemeelsuses, pigem on meie mure selles, kuidas seletada seda Euroopa suunal. Kui endine Euroopa Parlamendi president juhib sellisele juhtumile tähelepanu siis on arutlemiseks juba teemat küll. Mitte ei mõista miks sellise, piltlikult öeldes poisikeseliku käitumisega, oli vaja justiitsministril silma paista?
Ja minu meelest on eriti küündimatu tuua välja Eesti Ekspressis küsimused, miks ei ole maadevahetustega seotud asjad kuhugi jõudnud? Kas need vaibuvad? See ei ole ju küsimus Rahvaliidule ega Villule – need ongi küsimused ju pigem JUSTIITSMINISTRILE endale!!! Rahvaliit ootab väga, et nende tehingute uurimine jõuaks lõpule ja asjad selgeks.
Hõbemägi lause, et „asi jookseb kardetavasti liiva” – näitab väga selgelt, et informeeritud inimesena on ka temal juba kartus, et asjal polegi sisu ja tõesti jooksebki asi liiva.
Wednesday, June 20, 2007
Ansip lõikab valusalt näppu, 20.06 Äripäev
Reformierakonna endine esimees Siim Kallas armastas ministrina tsiteerida ammu surnud suurmeest, kui see kannapöördeid tehes taas kriitikuid vaigistas ja ütles: "Keegi ei saa mind takistada vahepeal targemaks saamast." Paistab, et Reformierakond saab üha targemaks ja targemaks, sest meelt muudab valitsus kogu aeg. Ministrid tunnevad end nagu "Nukitsamehe" metsakollid enne rahapaja leidmist - järsku on raha puudu. Esimene kuu aega kiitis valitsus nagu ühest suust, et tuleb suure ülejäägiga eelarve, ja juba tunduski, et peaministri juhtimisel minnakse eelarveülejäägi uusi rekordilisi summasid kaugete pankade reservi panema. Nüüd aga tunnevad valitsusliikmed ennast nagu "Nukitsamehe" metsakollid enne rahapaja leidmist, sest järsku on kõik puudu ja hüva nõu kallis. Samas on valitsusel lahendust leida üsna keeruline, sest tulumaksu langetamine on oravatele püha lehm ja liberaalse majanduspoliitika viimane tunnus nende valitsemisportfellis, mida ei tohi peatada. Peatada ei saa ka tuletõrjujatele ja politseinikele palga või pensionäridele elatusraha maksmist, sest siis tuleks veel suurem pahandus kui kuluhüvitiste pärast. Nii vaadataksegi nõu saamiseks suure venna poole. Euroopa Liidu liitumislepingust avastati Stenbocki maja rahva rõõmuks võimalus, et vaid aasta tagasi samas kontoris otsustatud aktsiiside edasilükkamine tuleb nüüd ennaktempos ära teha. Eesmärk on ikka üks - saaks vaid euro. Vastavalt sellele lükkame asju Eestis edasi ja tagasi, kui vaja siis edasi-tagasi. Tunnistagem - aktsiisi on vaja tõsta vaid selleks, et riigieelarve pauguga lõhki ei läheks ja koalitsioonileppe lubadused ei jääks vaid sooja õhu võnkumiseks. Siin näitab lihtne matemaatika, et eelarve ülejäägiks planeeritud 1,36 miljardit on mõnevõrra väiksem number kui aktsiisitõusuga inimeste käest korjatav 2 miljardit. Aktsiisimaksude tõstmise ilusa retoorikaga on hea kaitsta võimalikku inflatsiooni alanemisest kolme aasta pärast. Samas ei jäeta kunagi ütlemata tõest lõpulauset, et tegelikult on inflatsiooni ennustamine rohkem kui kahe aasta taha tänamatu töö. Olgu, sigarite ja alkoholiga ajab valitsus õiget asja. Kes tahab, see pruugib ja maksab. Aga miks karistada kõiki inimesi elektri ja mootorikütuste kallinemisega rohkem, kui Euroopa nõuab? Eriti kui selle liigutuse sisuline mõju on kaheldav. Eestis tõstetakse aktsiisimäärad juba praegu tasemele, mida Euroopa Liit nõuab alles aastaks 2010! Kummaline on kavatsus kehtestada elektrile kolm korda kõrgem aktsiis, kui näeb ette Euroopa miinimum. Euroopa Liidu elektrienergia miinimummäär on 15,65 krooni megavatt-tunni kohta. Äri otstarbeks kasutataval energial on see kaks korda väiksem. Meie aga tahame jälle olla rohkem eurooplased kui eurooplased ise ja üritame tõsta selle 50 kroonile megavatt-tunni kohta. Et elektri hind tõuseks võimalikult vähe, on välja pakutud saastetasude vähendamine. Tõsi, see võimaldaks küll väiksemat hinnatõusu, kuid samas viiks meid pikkade sammudega eemale ökoloogilise maksureformi ideest, mille põhimõte on, et saastaja maksab. Samuti jääb hulk raha saamata keskkonnainvesteeringute keskusel, mille kaudu rahastatakse paljusid olulisi elukeskkonda parendavaid projekte. Lisaks inimeste rahakoti pihta löömisele mõjutavad nimetatud maksumuudatused ka omavalitsusi. Eesti omavalitsustele on tähtis iga kroon. Kõige selle valguses tahaks küll hirmsasti, et otsustajatele meenuks taas rahvatarkus mõõtmise ja lõikamise vahekorrast. Praegu võidakse väga valusasti näppu lõigata.
Subscribe to:
Posts (Atom)